„Meid seovad kümned, isegi sajad tuhanded inimsuhted, tihe majandus-, kaubandus- ja kultuurikoostöö, e-riik, Estlinki elektrikaablid, peagi gaasitoru Balticconnector ning loodetavasti tulevikus Rail Baltic raudtee, samuti ühine vastutus Läänemere ja siinse piirkonna julgeoleku eest,“ loetles Eesti riigipea, soovides kiiret lahendust LNG terminali asukoha üle otsustamisel.

„Eesti ja Soome suhete sügavus ja tihedus võiksid olla eeskujuks Euroopa Liidule meie ühenduse sisemisel lõimumisel,“ kinnitas president Ilves.

Ilves ja Niinistö keskendusid Euroopa muutunud julgeolekukorrale, mille põhjustas rahvusvahelise õiguse eiramine Venemaa poolt, Krimmi annekteerimine ning separatismi õhutamine või soosimine Ukraina ida- ja kaguosas.

„Venemaa on enda jaoks hävitanud Helsingi lõppakti 1975. aastast ning kirjutatud ja kirjutamata kokkulepped, millele Euroopa julgeolek Külma sõja järgselt toetus,“ tõdes Eesti riigipea. „Nii muutub ikka olulisemaks meie ühiste väärtuste ühine hoidmine ja kaitsmine, millele toetuvad demokraatlikke riike liitvad organisatsioonid.“

Kui Venemaa asepeaminister tunnistab, et tema riigile on „Euroopa Liit võõras blokk“, siis näitab ta uut reaalsust, mis on saabunud ja millega meil tuleb õppida kõrvuti elama, rääkis president Ilves.

Kõneldes olukorrast Ukrainas, rõhutas ta Genfi kokkulepetest kinnipidamise olulisust, mis tähendab ka Venemaa poolsest pingutust olukorra deeskaleerimiseks ja separatistide ohjeldamiseks.

„Rahulik Ukraina, kus rahvas saab 25. mai valimistega teha ise olulise sammu oma tuleviku kujundamisel, on kogu Euroopa huvides ja nõuab kogu Euroopa panustamist, toetades Ukrainat nii poliitiliselt kui ka majanduslikult,“ ütles Ilves.

Ta nimetas igapäevaseks ja tihenevaks Balti-Põhjala kaitsekoostööd, mille üheks osaks on allianssi mittekuuluvate riikide süvenev partnerlus NATO-ga. „Veel sel aastal ootame kahte Soome eksperti Tallinnas tegutsevasse NATO küberkaitsekeskusesse, samuti ootame edaspidigi Soome sõjaväelasi Eesti kaitseväe õppustele,“ ütles Eesti riigipea.

Riigivisiidile Soome saabunud president Ilves kohtub Helsingis veel Soome parlamendi spiikri Eero Heinäluoma, peaminister Jyrki Kataineniga ning haridus- ja kommunikatsiooniministri Krista Kiuruga.

Presidendid Ilves ja Niinistö avavad Eesti-Soome äriseminari. Eesti riigipea esineb avaliku loenguga Soome Rahvusooperis "Põhja-Euroopa pärast Helsingi lõpp-pakti hävitamist Ukrainas", kus kuulajaiks on Soome kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlased. Ta külastab Helsingis mitmeid ettevõtteid, samuti Vuosaari sadamat, mis on Tallinna partnersadam ning Suomenlinna. Soome presidendipaar annab külaliste auks riigiõhtusöögi, president Ilves ja Evelin Ilves korraldavad aga vastuvõtu Tallinki laeval Silja Europa.

Eesti riigipead saatvasse ametlikku delegatsiooni kuuluvad väliskaubanduse- ja ettevõtlusvaldkonna minister Anne Sulling, kultuuriminister Urve Tiidus, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Rein Lang, Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas, Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja dotsent Eve Unt. 40-liikmelist äridelegatsiooni juhib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Evelin Ilves külastab Helsingi spordimeditsiini uurimus- ja koolituskeskust, Ateneumi muuseumis Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva näitust, ettevõtteid Marimekko ja Suunto ning avab Anu Raua tekstiilinäituse Eesti saatkonnas.