FOTOD | President andis jäävihma sajus üle noore teadlase preemia auhinnad

 (25)

Presidendi tänavuse noore keskkonnateadlase preemia laureaat Velle Toll uurib inimtegevuse kliimamõju, noore teadlase preemia saanud Alar Konist on pühendunud energiatootmise keskkonnamõjude uurimisele ja noore IT-teadlase preemiaga tunnustatud Marek Rei on oma teadustööga panustanud masinõppe algoritmide arengusse.

„Mul on hea meel, et anname tänavu noore teadlase preemiad üle vabariigi aastapäeva eel, sest vabadusel pole paremat garanti kui teadmised, ja väikerahval kallimat maavara kui see, mis asub me kõrvade vahel,“ ütles president Kersti Kaljulaid.

Riigipea rõhutas, et lisaks silmapaistvatele teadussaavutustele on kõik kolm ka teadmiste edasiandjad õppejõu ja juhendaja rollides ning lisaks teaduse populariseerijad, tutvustajad ja selgitajad meile kõigile ja seda kõike teadlase karjääri arvestades märkimisväärselt noores eas.

Noore keskkonnateadlase laureaat Velle Toll on Tartu ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor ja uurib inimtegevuse kliimamõju eesmärgiga suurendada tuleviku kliima prognooside täpsust. Kui kasvuhoonegaaside soojendava kliimamõju tugevust teame juba mõnda aega üsna täpselt, siis Velle Tolli teadustöö tulemusena on teada, et inimtekkeliste mikroskoopiliste vedelate ja tahkete õhusaasteosakeste jahutav kliimamõju on seni arvatust nõrgem.

Seni eeldati kliimamudelites, et inimtekkelised õhusaasteosakesed muudavad pilvi paksemaks ja see kompenseerib olulisel määral kasvuhoonegaaside soojendavat kliimamõju. Velle Toll näitas, et enamasti muutuvad pilved õhusaaste mõjul hoopis mõnevõrra õhemaks ning seetõttu ei pea pelgama, et välisõhu puhastamine tervist kahjustavatest saasteosakestest kiirendab globaalset soojenemist.

Noore teadlase preemia pälvib Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist, kelle teadustöö uurib energiatootmise keskkonnamõjusid. Tema juhitav uurimisrühm tegeleb süsiniku püüdmise, ladustamise ja kasutamise (CCUS) tehnoloogiate kasutusvõimaluste uurimisega, mille põhieesmärgiks on uurida, kuidas saavutada suurte tööstuslike allikate õhku paisatava saastevoo puhastamist, et saavutada puhas CO2 voog, mida energiatootmise ringlusest välja juhtides saavutada kliimaneutraalsust.

Uurimisrühma viimaste aastate töö tulemusena ei ole 2020. aastast põlevkivitööstuses tekkivad tuhajäätmed ohtlikud, mis võimaldab tuha taaskasutamisele otsida erinevaid võimalusi.

Noore IT-teadlase preemia laureaat Marek Rei on Londoni Imperial College’i ülikooli masinõppe lektor, kes on panustanud oma teadustööga masinõppe algoritmide arengusse, mis võimaldavad erinevatel rakendustel tekstist ja kõnest aru saada.

Selle töö tulemusteks on teksti sisestamist ennustavad klaviatuurirakendused enam kui 500 keele jaoks ja automatiseeritud keeleõpperakendused. Aga ka näiteks algoritmid, mis analüüsivad ettevõtete keskkonnasõbralikkust, lugedes sadu tuhandeid raporteid ning eraldades neist informatsiooni jätkusuutlikkuse eesmärgil teostatud muudatuste kohta. Ühendatuna majandusstatistikaga läbi aastate, võimaldab see ennustada ettevõtete järgmisi samme ning soovitada kõige mõjusamaid ja tulusamaid lahendusi.

Koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga arendab ta aga ka tarkvaraplatvormi, mis võimaldab jälgida kriitilises seisundis patsiente, analüüsida nende EKG signaali, et ennustada varakult ette südame võimalikku seiskumist, tõstes nõnda patsiendi ellujäämise tõenäosust.