Pirita vabaajakeskuse kõrvale kerkis juulis valge telk, mille all hakati 13. juulil ehitama traditsioonilist viikingipaati. Telk on avatud kõigile huvilistele, kes tahaksid käe külge panna ja tegevust leiab kõigile.

Valmiv paat kingitakse Noorte Kotkaste Tallinna maleva Mererühma noortele, kes on ise ka paadimeistritel abiks käinud. Hiljuti valmisid näiteks aerud ja täna valmistatakse pinke. Paadi ehitamiseks on jäänud aega veel ainult pühapäevani, kuid tegemist on palju. Teiste asjade seas on paat vaja veel tõrvata, et see enne pidulikku vettelaskmist kuivada jõuaks. Ka mast ja puri on vaja püsti saada.

Paadimeistrid Anti Kreem ja Peeter Jõgar rääkisid, et nende tegemisi ja paati on käinud kaemas nii turiste kui kohalikke. Külas on käinud ka vanad paadimeistrid, kellega oli tore muljetada. Ka nõu on käidud meistritelt küsimas.

Väiksematel lastel aidati ehitada omaendi pisikesi paate. Kõigile anti kätte tükk puitu ja nuga ning juhendati. Valmisid purjega ja täitsa vett kannatavad peopessa mahtuvad paadid, rääkis paadimeister Anti Kreem.

Pirita Vaba Aja Keskuse juht Eero Kiipli rääkis, et kui tekkis soov teha midagi uut — varem pole Vaba Aja Keskus midagi sellist korraldanud — siis idee teha avatud paadivalmistus sündis keskkonnast. Kiviviske kaugusel keskusest on meri ja sadam, mis oli arvatavasti kasutuses juba muinasajal, nii et mis muud ikka valmistada kui paati, millesugune siin sadamas ka sajandeid tagasi sõita võis.

Traditsiooniliselt tänapäeval

Veesõiduk on hübriid kahest Norra paaditüübist — oselvarist ja gokstadist. Paadil on oselvari keha ja gokstadi puri.

Paat valmistatakse kaasaegsetest materjalidest, aga võimalikult traditsiooniliselt. Traditsiooniliselt peaks selline paat olema tehtud oksakohtadeta männist. Sellise puiduga on see kõige vastupidavam. Tänapäeval on aga küllaltki raske leida oksakohtadeta männipuitu. Meistrid suutsid leida puitu, mis on peaaegu õige ning vajadusel lüüakse oksakohad välja ja siis liimitakse auk kinni puitpunniga.

Valmis paat mahutab umbes kuus või seitse inimest. Peab veel katsetama, ütles paadimeister Kreem.

Võimalikud probleemid traditsiooniliste paatidega ei lõppe valmimisel. Paadimeister Anti Kreem rääkis, et kõik sellised laevad on kuskil hallis alas. Võimud nõuavad dokumente ja registreerimist, kuid katergoriseerida neid justkui ei saa. Praegu on mõni sarnane paat kategoriseeritud primitiivsete veesõidukitena, aga see ka päris õige pole. Kreem on pidanud selle teema pärast väga palju vaidlema, aga hetkel veel muutusi toimunud pole. Seega kui Pirita paat ka üks hetk valmis saab, siis on ebakindel, kas Noortel Kotkastel saab olema lihtne sellega ilma takistamata seilata.

Oselvar on Norrast pärit paadiklass, mida hakati ehitama umbes 16. sajandil, mil neid paate ehitati ja eksporditi hulgi. Oselvar on ilmselt üks esimesi teadaolevaid lõbusõidupaate põhjamaades. Norras sõidetakse nende paatidega veel tänapäevalgi regatte.