FOTOD | Peaminister külastas välkõppust: inimeste tahe ja valmisolek panustada riigikaitsesse on meie kõige väärtuslikum ressurss

 (123)

Peaminister Jüri Ratas külastas täna lisaõppekogunemist Okas 2019 ja tunnustas reservväelasi valmisoleku eest.

"Soovin tunnustada kõiki kohaletulnud reservväelasi, kes pidid väga lühikese etteteatamisega jätma kõrvale oma tööd ja tegemised. Tänan ka õppeasutusi, tööandjaid ja perekondi, kes on toeks lisaõppekogunemisel osalevatele naistele ja meestele," ütles Ratas.

Peaminister tõdes, et oleme viimase kolme aasta jooksul üha julgemalt hakanud oma sõjalise riigikaitse valmisolekut proovile panema lisaõppekogunemistega.

"Neil osalemine nõuab reservväelastelt palju, kuid tegemist on hädavajaliku tööriistaga, et tõestada oma suutlikkust kriitilisel hetkel päriselt kokku tulla. Selliste harjutustega oleme ainulaadsed ka NATO ja Euroopa Liidu liitlaste ning partnerite seas," sõnas Ratas.

"Kasutame selleks kõige väärtuslikumat ressurssi, oma inimeste tahet ja valmisolekut riigikaitsesse panustada. Oli hea saada kaitseväelt kinnitus, et iga üksiku õppuse kutsele vastanud reservväelase soovidega arvestatakse. Sellega väärtustab riik reservväelaste valmisolekut ja nende lähedaste toetust," lisas Ratas.

Valitsus pidas täna teist päeva järjest telefoniistungi ja otsustas kutsuda eile alanud lisaõppekogunemisele Okas veel 1467 reservväelast 23. jalaväepataljonist. Need on lisaks eile kutse saanud 61. tagalapataljoni reservväelastele. Kokku said kutse enam kui 2200 reservväelast. Mõlema üksuse lisaõppekogunemine kestab nädala lõpuni.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub jätkuvalt. Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike.

Lisaõppekogunemise Okas 2019 eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.