"Kriisi arenemise või eskaleerumise ühes faasis moodustavad maakaitseringkonnad ühe osa kaitseväe juhtimissüsteemist. Selle õppuse raames on nad just põhilise harjutatava rollis," ütles õppuse üldjuht kindralmajor Indrek Sirel ning lisas, et just maakaitseringkondade abil oleme võimelised tagama olukorrateadlikkust kogu Eesti territooriumil ning abistama riigi tsiviil- ja jõustruktuure.

Maakaitseringkondade staabid olid juba õppuse varasemas faasis planeerinud neile antud erinevad ülesanded. Nädalavahetuse jooksul loodi neile õppuse juhtstaabi poolt erinevaid situatsioone, mida nad pidid lahendama ning tegelema selle raames oma üksuste juhtimisega.

"Selle õppuse käigus me harjutame oma juhtimisstruktuure, kuidas me peaksime sõja ajal juhtima maakaitseüksusi oma vastutusalal. Põhja maakaitseringkonna jaoks on see õppus läinud väga hästi. Oleme saanud kätte väga hea lahingurütmi ning oleme praegu suutelised oma ülesannet täitma," ütles Põhja maakaitseringkonna pealik kolonel Kalev Koidumäe.

Õppusele kaasati ka erinevate tsiviil- ja jõustruktuuride esindajad, harjutamaks kriisi- ja sõjaaegset juhtimist ning koostööd. "Õppuse abil saame väga väärtusliku kogemuse selle osas, kuidas oleme võimelised olukorrapilti haldama nii üldiselt kui üksuste vastutusalas ning kuidas vastavalt olukorrale reageerida, seda kõike koostöös oma partneritega tsiviilstruktuuridest," ütles kindralmajor Sirel.

Õppus Decisive Lancer 2020 algas oktoobri esimeses pooles ning kulmineerus 23.-25. oktoobrini toimunud juhtimispunkti õppusega. Sarnaste juhtimispunkti õppuste raames on maakaitseringkondade staabid õppuse põhitreenitavateks esimest korda. Õppusel oli kokku ligi 300 osalejat kaitseväest, Kaitseliidust ja tsiviilstruktuuridest.