"Kes soovib väheke ekstreemi oma halli argiellu, sellel soovitan sõita rongiga Valingule ja sealt jalgsi raudtee äärest Keila suunal astuma hakata," kirjeldas fotograaf Andres Putting.

Vahetult enne Keila raudteesilda, vasakut kätt ja samuti maantee äärde jääva Statoili ümbruses kasvavad "toredad" taimed - karuputked, millega kokkupuutel ihu sõna otseses mõttes roidumusest ärkab. Salakavalad põletused on kerged tekkima. "Asi on aga naljast kaugel - ihu hakkas imelikult sügelema isegi seal pilte tehes," kirjeldas fotograaf.

Kellel aga sellest vähe jääb siis raudtee kõrval leidub terve põld seda putkelist. "Kohati ulatuvad taimed isegi minul üle pea, ehkki olen 189 cm pikk."


Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni.

Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad, kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.

Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese kokkupuuteta.