„Stendid on veekogude äärde paigaldatud selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijatele appi minna ilma ennast ohtu panemata – sellelt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid," ütles päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala.

"Kahjuks ei ole kõik osanud päästevarustuse vajalikkust hinnata ja värske kontrollkäigu tulemusel saab öelda, et neljandik stendidest on rikutud ja puuduliku varustusega," lisas ta.

Kokku 584 veeohutusstendist on puudustega 143. Infokleebised olid puudu 143 stendil, päästerõngas oli puudu 78 stendil, 97 stendil puudus viskeliin ning 47 juhul puudus ka stend ise.

Päästeamet on rikutud stendidele paigaldanud küll uued infotahvlid ning varustanud taas päästerõnga ja viskeliiniga, kuid tulutult, sest stende lõhutakse edasi.

Stendi korrashoiu eest vastutab selle omanik ning päästeamet palub omanikel stendidel silm peal hoida ja tagada nende korrasolek, lisas Virkla. Veeohutusstendide omanik on kohalik omavalitsus või MTÜ.

Virkala sõnul pakub päästeamet omalt poolt jätkuvalt abi infotahvli ja numbri muretsemisel, kui see on rikutud, varastatud või kui soovitakse uut teha, ent stendi omanikud peavad tagama ohutusvahendite olemasolu ja nende korrashoiu. Ohutusvahendid peaks stendil olema ka talvisel ajal, et ka läbi jää kukkunud inimest oleks võimalik päästa.