FOTOD: NATO lennukid tähistasid sünnipäeva
Tšehhi hävitajad JAS-39 Gripen ning Ameerika Ühendriikide strateegiline pommitaja B-52 sooritasid Tallinna ülelennu umbes 600 meetri kõrguselt suunaga Pirita-Linnahall-Vabaduse väljak-Harku järv.
Tšehhi hävitajad valvavad Balti riikide õhuruumi alates maikuust. Gripen on ehitatud Rootsis, hävitaja maksimaalne kiirus on 2130 km/h.
B-52 on turboreaktiivmootoritega pikamaa strateegiline pommitaja. Pommitaja on võimeline kandma kuni 32 tonni erinevat relvastust ja laskemoona. Viiekümnendate aastate alguses ehitatud pommitaja oli kavandatud tuumapommi kandmiseks.
Pommitaja B-52 pole varem Eesti õhuruumi külastanud. Ülelennu sooritanud B-52 ei kandnud oma pardal lahingumoona. Pommitaja startis Suurbritannias paiknevast USA õhuväebaasist.
“Õhuvägi on väike väeliik, kuid meie panus kollektiivkaitsesse on märkimisväärne, tugevaid liitlassuhteid demonstreerivad ühisõppused ja harjutused ning igapäevane koostöö Eesti ja kogu Balti õhuruumi kaitsel,” ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. “Liitlaste õhuväe osalemine meie juubelil näitab nende tunnustust kaitseväele tervikuna ja meie suurele panusele NATO operatsioonidel nii maal, õhus kui ka merel.”
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõdes, et Eesti õhuruumi kaitse on lahutamatu osa meie riigikaitsest, ning Eesti teostab seda koostöös oma liitlastega.
“Kaitsevõime arengut suunav 10-aastane arengukava näeb ette õhuväe jätkuvat arendamist eelkõige Ämari lennuvälja ehitamise, keskmaa õhutõrje võime loomise ja Balti riikide ühise õhuturbemudeli edendamise kaudu,“ selgitas kaitseminister.
Kaitseminister lisas, et käesoleval nädalal Eestit külastanud liitlasriikide lennukid on olnud usaldusväärsete liitlassuhete nähtavad sümbolid.
“Viie riigi osalusel sel nädalal toimunud õhuturbeharjutus ning Ameerika Ühendriikide strateegilise pommituslennuki B-52 demonstratsioonlend üle Eesti näitavad ilmekalt, et meie õhuruum on lahutamatu osa kogu NATO õhuruumist ning selle kaitse on kõigile liitlastele võrdse tähendusega,“ kinnitas Aaviksoo.
Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 näeb ette Ämari Lennubaasi rekonstrueerimise lõpuleviimise, misjärel saavad NATO riikide hävitajad hakata vajadusel baseeruma Ämaris nii, nagu praegu tegutsevad meie liitlaste hävitajad Leedus.
Pärast rekonstrueerimistööde lõpuleviimist saavutab Ämari Lennubaas ka suutlikkuse strateegiliste transpordilennukite vastuvõtmiseks ja vajalikus mahus kauba käitlemiseks. Eesti ei arenda lähiaastatel välja iseseisvat õhuturbevõimet, küll aga analüüsib Eesti koos Läti ja Leeduga erinevaid võimalusi selleks, kuidas tagada Balti riikide õhuruumi kaitse pärast 2018. aastat.
Arengukava kohaselt arendab Eesti järgmisel kümnendil välja piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje, samuti täiustatakse lähimaa-õhutõrjet. Keskmaa-õhutõrjesüsteem hõlmab endas vajalikke seire- ja juhtimissüsteeme ning keskmaa-õhutõrje raketikomplekse, mis suudavad vajadusel hävitada mitmekümne kilomeetri kaugusel lendavaid lennukid.
