Vaatepilt avanes tähelepanelikule Delfi lugejale teisipäeva õhtul kella 19.16 ajal.

"Hetkest kui märkasin, kestis see kokku umbes 6-7 minutit. Pildid tegin Vabriku tänava otsast ja trammiteelt, suunaga Kopli poole. Igaks juhuks küsisin ka ühelt möödujalt, et ega mu silmad mind peta ja kas ka tema arvates midagi justkui kukub? Ta leidis, et mulle ainult tundub nii, ja et küllap see on lennuk," kirjeldas vaatepildi jäädvustanud Kris.

Astronoom Tõnis Eenmäe sõnul näeb asjandus võrdlemisi lennuki jälje moodi välja. "Lennukijälgede kuju võib üsna erinev välja näha, küllap on selles osa atmosfääri tingimustes ja lennuki tüübis," selgitas Eenmäe Delfile.

Iseenesest ei ole Eenmäe sõnul selliste komeedisarnaste juttide nägemises hämariku ajal midagi haruldast, sest päike valgustab jälge altpoolt.

Atmosfääriteadlase Jüri Kamenik kinnitab samuti, et tegemist on õhusõiduki lendamise käigus tekkiva joonpilve ehk kondensjäljega.

Kamenik on selgitanud, et kondensjäljed tekivad kahel moel. Esimesel juhul on põhjuseks õhusõiduki mootorist pärinev veeaur, mida paiskub õhku põlemisprotsessi käigus. Kuna lennukõrgusel on õhk väga külm ja õhurõhk võrreldes maapinnal olevaga märksa väiksem, üleküllastab väljuvates heitgaasides olev veeaur lokaalselt õhu ja võib ümbritseva õhuga segunedes põhjustada kondenseerumist. Tekkinud veepiisakesed muutuvad kiiresti jääkristallideks, mida näemegi pilvetriibuna.

Kondensatsioonituumadena käituvad heitgaasides olevad tahma- ja muud osakesed, mille rolli pole veel täpsemalt uuritud. Kui ümbritsev õhk on suhteliselt soe ja väga kuiv, aurustub jälg kiiresti ning maapealne vaatleja ei pruugi midagi märgata. Seda tüüpi kondensjäljed tekivad üksnes väga külmas õhus tropopausi lähedal, kus temperatuur on aasta ringi –40˚...–65 ˚C.

Teise võimalusena võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on praktiliselt veeaurust küllastunud. Sel juhul võib kondenseerumist põhjustada juba väike rõhulangus, mida tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses: rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu. See protsess võib aset leida märksa soojemas õhus, teatud tingimustel juba –15 ˚C juures.

Kamenik on kirjutanud joonpilvedest ja selle ümber keerlevatest vandenõuteooriatest ka põhjaliku artikli. Lähemalt saab sellega tutvuda siin. Sealt seab tõesti teada kõike, mida sa kondensjälgedest kunagi teada oled tahtnud.