Ninasarvikupäeva tähistamine algas keskpäeval ninasarvikuaediku juures, kui linnapea pakkus Tallinna Loomaaia ninasarvikutele õunu ja muud suupärast.

Elevandimajas toimus ninasarvikumaski või -sarve meisterdamine, ninasarvikute voolimine Tauno Kangro juhendamisel. Loomaaia teadussekretär Tiit Maran rääkis aga ninasarvikute olukorrast, sarvekaubandusest ja loomade kaitsest.

Rahvusvahelise ninasarvikupäeva raames süütavad kampaanias osalevad loomaaiad sarviku sarve kujulise koopia, et tõmmata tähelepanu massiliselt levivale sarvekaubandusele.

Iga päev tapetakse maailmas kolm ninasarvikut. Kampaaniat koordineerib Tšehhis asuv Dvur Kralove loomaaed, kes on üks Euroopa kahest loomaaiast, kes taasasustab musti ninasarvikuid loodusesse.  Olukord on nii hull, et salakütid on jõudnud sarve jahil ka loomaaedadesse.

Kui 19. sajandi algul oli maailmas ligikaudu miljon ninasarvikut, siis 1970-ndateks oli järel 70 000, praegu on neid maailmas umbes 28 000. Arvukuse languse peapõhjuseks on inimtegevus: salaküttimine sarvede müümise eesmärgil, elupaikade kadumine ja keskkonna saastamine (maa-alade tööstuslik hõivamine ja ebaseaduslik raie); ka relvakonfliktidega piirkonnad on sarvikutele eluohtlikud.

Kõigest sellest said huvilised lähemalt kuulata-teada täna Tallinna Loomaaias.