Lõuna ringkonnaprokuratuur on juba aastaid tagasi alustanud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb maksude maksmisest kõrvalehoidumist suures ulatuses. Prokuratuuri pressiesindaja sõnul on praeguse seisuga selles kriminaalasjas kahtlustatavana üle kuulatud kolm isikut.

Kuigi maksupettuse uurimine iseenesest ei ole mingisugune eriline juhtum, on siiski selle uurimise puhul mitu väga huvitavat fakti. Nimelt on Tartu maakohus prokuratuuri taotlusel tänavu 27. märtsil väljastanud kohtumääruse, mille alusel pani maksuamet juba keset uurimist müüki kaheksa uhket konfiskeeritud Audit ning ühe Škoda. Seega on konfiskeeritud autod pandud müüki juba enne kriminaaluurimise lõppu ja kohtu süüdi- või õigeksmõistvat  otsust.

Autod müüakse ennetavalt

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul tegi prokuratuur sellise taotluse, et kindlustada süüdimõistva otsuse korral varalise nõude olemasolu. Kuna nimetatud kriminaaluurimine on juba kestnud aastast 2010. ning teatavasti iga aastaga autode väärtus langeb, siis otsustati need masinad maksimaalse rahalise kasu saamise eesmärgil keset uurimist müüki panna, selgitas Kostina.

Siit aga tekibki nüüd küsimus, et mis saab juhul, kui kohus mõistab kahtlustatavad õigeks, aga autod on endale saanud juba uued omanikud?

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe selgitas Delfile, et sellisel juhul hüvitab riik õigeks mõistetud kodanikele neilt konfiskeeritud vara ehk annab kodanikele autode müügist saadud raha. Kui kahtlusalused peaks aga kohtus süüdi jääma, siis jääb müügist saadud tulu riigile. Seega ei tohiks maksu- ja tolliameti ning rahandusministeeriumi kinnitusel müügis olevate autode ostjad karta hilisemalt politsei koputust uksele, et nimetatud vara tagasi nõuda.

Hind liiga kõrge

Lisaks kõigele eelnevale on nimetatud juhtumis veel üks huvitav külg. Nimelt on konfiskeeritud autod, arvestades nende ajalugu, seisukorda, olukorda jne pandud müüki märgatavalt kõrgema hinnaga, kui see on praegu kasutatud autode turul sarnaste sõidukite puhul.

Näiteks küsitakse 2009. aasta Audi A6 Avant-i eest, millel on töökõlbmatu aku, mille auto uksed ei taha avaneda, millel puudub kehtiv korraline ülevaatus ja kindlustus ning millel on vaid üks süütevõti, 14 000-eurost alghinda. Niisamuti tahetakse ka ilma kindlustuse ja ülevaatuseta, ühe süütevõtmega ning teadmata ajalooga 2008. aasta luksusliku Audi Q7-e eest saada 24 000-eurost alghinda.

Maksu- ja tolliametilt autode hinna kohta pärides ütles ameti pressiesindaja Uku Tampere Delfile, et autode müüki panekul on siiski arvestatud turuhinnaga. "Kui sõidukeid ei saa nüüd maha müüa, siis proovitakse uuesti madalama hinnaga, kuni sõidukid saab müüdud," lisas Tampere.

Siiski ei näi maksuameti seisukohaga nõustuvat Osta.ee keskkonnas autode müügikuulutusi kommenteerinud ostuhuvilised. Peamiselt peetakse autode seisu-ja olukorda arvestades hinda liialt soolaseks ning kaheldakse ameti võimes need sellise hinnaga maha müüa. Inimeste kahtlust näib kinnitavat ka oksjonite hetkeseis reede pärastlõunal, mis näitas, et kuigi oksjonid lõppevad juba pühapäeva õhtul, siis oli üheksast autokuulutusest tulnud vaid ühele üks alghinnaga pakkumine.

Selle juhtumi puhul väärib märkimist ka asjaolu, et nii prokuratuuri esindaja kui ka maksuamet ei mäleta lähiminevikust ühtegi sellist juhtumit, kus keset uurimist on kahtlusaluste autosid müüki pandud. Seega näib tegemist olevat justkui pretsedendiga.