FOTOD | Maapõuest leiti nõukogude sõjaväelennuk ja lenduri säilmed

 (155)

Kui kolmapäeval Tartu külje all uuselamurajoonis kopp maasse löödi, põrkas see vastu harukordset leidu. "Oleks see veetrass läinud rusudest mõni meeter mööda, oleks ta seal rahumeeli vähemalt sama kaua edasi peidus," ütles Eesti Sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt.

Tartumaal Ridakülas juhuslikult avastatud lennukirusud olid 75 aastat varjatult maapõues kuni ehitustöödel juhuslikult ilmsiks tulid. Kuigi on teada, et Tartu ümbrus on kunagi suur lahinguväli olnud, siis on sellised leiud Lõuna-Eestis siiski haruldased. "Peale sõda demineeriti seda piirkonda pikalt ja korjati leitud rususid kokku, aga ajapikku kaob ka täpne info ära, kus kohas sellel soisel pinnal midagi võiks leida," selgitas Unt, miks lennukirususid varem ei leitud.

Niidid hakkasid hargnema

Kui kolmapäeval harukordne leid maapõuest leiti, tulid asja uurima arheoloogid, päästeamet ja politsei. Sama päeva õhtuks olid lennukijupid maa seest välja võetud, puhtaks pestud, lenduri säilmed kokku kogutud ja juba järgmisel päeval ehitustööd jätkusid.

Sama agaralt on alustatud sõjalennuki rusude uurimisega. "Viimaste andmete järgi on tegemist 1942. aastal ehitatud JAK-9T hävituslennukiga, mis lasti alla kas 6. või 7. septembril 1944. aastal," ütles Aleksandr Kotkin, kes on hobiarheoloog otsingu-koduloo klubist Kamerad. "Saksa sõjaväearhiivist selgus, et ühel päeval neist lasid sakslased leiukoha lähedal alla üheksa Vene hävitajat. Ehk on leitud lennukivrakk üks nendest," selgitas Kotkin.

Seotud lood:

Leiu avastamise päeval uuris Kotkin piirkonda ka Maanteameti geoportaali vanadelt kaartidelt. "Ajaloolised kaardid 1947. aastast näitasid, et leiukohast umbes 100 meetri kaugusel paiknesid Saksa kahurid. Siimaani leidub seal metsas varjendeid, kaevikuid ja ka sõjapidamise rususid," kirjeldas Kotkin.

Lenduri tuvastamine

Lennukirusudest leiti ka juhi säilmed ja tema rahakott, viimane aitab loodetavasti lenduri isiku kindlaks tegemisel. "Rahakotis olid mõned rublad, kopikad, lennukooli märgid ja midagi dokumendilaadset, mis võib aidata lendurit tuvastada," ütles Sõjaväemuuseumi arheoloog Arnold Unt. Unt tõdes, et kuivõrd kõnealune dokument oli kehvas seisus ja kokkumurtud, siis pole veel kindel, kas see ka õnnestub. "Paberirestauraator tegutseb ja ootame ära, mis saab," ütles ta.

Kotkin lisas, et lenduri saaks kindlaks teha ka tema isikliku relva järgi, mida seni veel leitud pole. Praegu tegelevad Kameradi arheoloogid lennuki mootori ja reduktori uurimisega. Kotkin selgitas, et kui nende numbrid klapivad, siis on need pärit samast lennukist, ning selle kohta saab arhiivist aru pärida. Kamerad teeb koostööd nii Venemaa kui ka Saksamaa arhiividega. "Kui mootori ja reduktori numbrid on tuvastatud, saame Venemaa arhiivi saata pärimise, mis lennukiga oli tegu ja kes oli viimane inimene, kes sellega lendas," selgitas Kotkin.

Unt rääkis, et lenduri säilmed on plaanis sõjaväekalmistule ümber matta. "Vaatamata sellele, millisel poolel ükski mees võitles või langes, on neist suurel osal olnud või veel on ka sugulased. Kui meil õnnestub lendur tuvastada ja tal on ka sugulasi, siis kindlasti saavad nad leiust teavitatud," kinnitas Sõjaväemuuseumi arheoloog. Seesugustel juhtudel aitavad võimalikke sugulasi otsida vabatahtlikud.

Uurimistöö jätkub nii Sõjaväemuuseumis kui ka Kameradi klubis. "Tükk tüki haaval paned pilti kokku ja ühel hetkel hakkab selginema," ütles põnevil Kotkin.

Lõuna-Eestis on sellised leiud harvad, sest rohkem on selliseid avastusi Kotkini sõnul tehtud Tallinnas ja Narva kandis. Samuti hävis suur osa nõukogudeaegseid hävituslennukeid juba õhus nii et maa pealt võib leida vaid nende laialipillutud jääke.