FOTOD | Lummavast lõkkeööst sai päikeseloojangu öö, kõikjal Eestis süüdati lõkked muinastulede ööks

 (123)

Eesti mererandades süüdatakse 25. augusti öösel taas tuhandeid lõkkeid. Kui suurem osa muinastulesid on ennekõike väikesed sõpruskonna lõkked, siis hulk lõkkeid on mõeldud ka laiemale ringile.

Lugejate saadetud fotosid saab vaadata siin:

Avalikke lõkkeüritusi koos muusikutega on tänavu rohkem kui varem. Üle 100 korraldaja on teatanud, et kohale kutsutud on lõõtsa- või torupillimängija, laulja, bänd või koguni orkester.

Tänavu on hea ilma korral võimalik taevas näha ka täiskuud ning võibolla virmalisi ja langevaid tähti.

Mõned kohad Muinastulede öö lõkke nautimiseks:

* Saaremaal Mändjala rannas esitab Marek Sadam tulelaulu, mida laulab kell 20.45 kaasa kogu Eesti

* Kakumäe sadamas on peale kella 21 Ülo Kriguli ja Hasso Krulli muusikalise teose "Tulikeel" esmaesitlus

* Vergi sadama rannas püütakse kohalike toel süüdata 100 lõket

* õhtuks jõuavad lõkke juurde kokku sajad matkajad Aegviidul, Vilsandil ja Pakri poolsaarelt. Saaremaa põhjarannikul avatakse uus mereäärne matkarada “Saaremaa süda”

* Lõkketeateid tuleb ka Lätist, Leedust ja üle Läänemere, nt Stockholmi eestlased kogunevad Djurgårdeni saarel Vabaduse värava juures, kuhu on oodatud osalema 50 kaasmaalast

* Eesti Muinastalude juurde kogunevad inimesed meenutamaks, et meil on vanu taluhooneid, mis vajavad väärtustamist. Koguva rannale kogunevad neljateistkümne muinastalu hoidja.

* Kutsutakse laevadega merele, seigeldakse laidudele, süüdatakse lõkkeskulptuure, kaasatakse kohvikutepäevale, surfama, jalgrattaga sõitma, peole, pulma või festivalidele. Tegevusi leidub ka sisemaalõkete juures

Muistsel ajal süüdati lõkked ohuteadete edastamiseks kaugete vahemaade taha või tee näitamiseks merelolijatele, ehk eelkõige praktilisest vajadusest.

Kaasaegsete rannalõkete ühise süütamise traditsioon sai alguse rohkem kui 25 aastat tagasi ja lõkkeüritust hakati kutsuma Muinastulede ööks.

Küsitlus #118543