FOTOD: Lõppes suurõppus Kevadtorm, kuid kaitsevägi vajab rohkem õppusi koos liitlastega

 (16)
Lõunapoolsed liitlased sõidavad suurtes kolonnides minema
Kevadtormi lõpurivistus
Kevadtormi lõpurivistusFoto: Silver Mikiver, Hans-Toomas Saarest, Karl Martin Räästas, Kaitseväe peastaap

Täna lõppes kolm nädalat kestnud kaitseväe õppus Kevadtorm. Ridali lennuväljal peetud lõpurivistusel ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, et kaitsevägi vajab rohkem liitlasüksustega õppusi.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul näitasid õppusel hinnatud 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ennast professionaalsete ja sihikindlatena. "Nad näitasid end üksusena, millele võib sõja korral kindel olla. Sõduritena, kes nüüdseks tuttaval Lõuna-Eesti maastikul on tõsiseks vastaseks igasugusele vaenlasele."

Kindralleitnant Terrase sõnade kohaselt oli Kevadtorm ajateenijatele küll küpsuseksamiks, kuid suurem osa teenistusest reservväelasena seisab veel ees. "Sõdurid, te olete välja õpetatud. Tänan teid teenistuse eest ja olen kindel, et te tulete taas reservväelastena, kui kutsutakse."

Rivistusel peetud kõnes tänas kindralleitnant Terras õppusel osalenud liitlasriikide sõdureid ning sõnas, et võimalike puudujääkide Eesti vajab rohkem liitlasüksustega õppusi, sest see näitab kätte kitsaskohad liitlaste kaasamisel ning võimaldab need lahendada. "Tänan kõiki neid sõdureid ja ohvitsere 12 riigist, kes meiega koos Lõuna-Eesti metsades ja väljadel võitlesid, puhkasid ja pingutasid parima väljaõppe nimel, mida oleme suutelised pakkuma."

Rivistusele järgnenud kaitseväe juhataja vastuvõtul omavalitsusjuhtidele tänas kindralleitnant Riho Terras kohalikke vallavanevaid ning elanikke külalislahkuse ja mõistvuse eest. Samuti lubas kindralleitnant Terras korvata kõik õppusel osalejate poolt tehtud kahjud. "Ma kinnitan siin ja praegu ja teie kõigi ees – kõik kahju, mis kaitsevägi on piirkonnas tekitanud, saab hüvitatud, parandatud ja koristatud," ütles Terras.

Seotud lood:

Kokku osales õppusel üle 6000 sõduri, kellest välismaalasi oli üle tuhande. Kell 11 alanud lõpurivistusel olid kohal 2. jalaväebrigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljoni kompanii Sisu XA180 soomukitel, pioneeripataljon, tagalapataljon, luurekompanii, tankitõrjekompanii, staabisidekompanii, sõjaväepolitsei ja kaitseväe orkester. Külaliste hulgas olid kaitseministeeriumi juhtkond, kohalike omavalitsuste esindajad, joonistusvõistlusel osalejad ning õppuse toetajad – päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ja metskondade esindajad.

Kevadtormi eesmärk ja kulg

Kevadtorm algas 2. mail üksuste liikumisega väljaõppealadele. 13. mail alustati lahingutegevusega ning kuue päeva jooksul mängisid osalejad läbi rünnaku, kaitse- ja viivituslahingud. Kolme nädala vältel tegutseti Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades, 1. jalaväebrigaad harjutas liitlasüksustega ka kaitseväe keskpolügoonil. Ämari ja Tartu lennuväljadel paiknesid aga õppust õhutoetusega varustanud Eesti õhuväe ja liitlaste lennukid ning helikopterid.

Õppuse eesmärk oli hinnata kahte 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest koosnevat jalaväepataljoni. Lisaks ajateenijatele võitlesid 2. jalaväebrigaadi ridades pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad ja Kanada snaiprimeeskond. Õhust toetasid ajateenijaid kaitseväe helikopterid Robinson R-44, õppereaktiivlennukid L-39, Ühendkuningriigi hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja Portugali hävituslennukid F16.

Ajateenijate vastaste rollis oli 1. jalaväebrigaad, mille koosseisus olid Balti riikide, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune luureüksus ning Kalevi jalaväepataljoni alluvuses olnud Leedu ajateenijate jalaväekompanii. Samuti tegutsesid õppusel Soome, Belgia ja Ukraina staabiohvitserid. Rahvusvahelistele vägedele pakkusid õhutoetust Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F15C ning Poola ründelennukid Su-22.

Väeosad liiguvad õppustelt minema, lõunapoolsed liitlased lahkuvad kuni 35-sõidukilistes kolonnides Eestist

Peale rivistuse lõppemist alustab Kuperjanovi jalaväepataljon liikumist 2. jalaväebrigaadi Taara linnakusse ning Viru jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakusse. Samuti liiguvad Tapale seal alaliselt paiknevad üksused. Riigist lahkuvad ka Läti ja Leedu jalaväekompaniid ning Poola luurerühm. Kolonni kuulub maksimaalselt 35 sõidukit.

Loe veel

Liitlaste sõdureid on Eestisse peagi tagasi oodata - juba 27. mail algab järgmine õppus, sedapuhku USA eestvedamisel peetav Saber Strike. Selle käigus sõidavad õppusel osalejad koos tehnikaga 2200 kilomeetrit Saksamaalt Eestisse.