Mööda teed sisse sõites nägime, et ühel pool on tõesti võimalik näha ehitustööd, mis käib seoses lennujaamaraja ehitusega. Teisel pool aga jätkub pilpaküla ja on samasugused majad, mida enne võis näha ka seal, kus hetkel on ehitus.

Kitsekasvaja, kes elas ja kasvatas oma kahte kitse keset ehitusplatsi, meie hüüete peale ei reageerinud ja lähemale tulla ei tahtnud. Anonüümsust soovinud ekskavaatorijuht rääkis, et kitsekasvatajale on antud eriluba jätkata elamist sellel alal. Mis sellega edasi saab, ta kommenteerida ei osanud. Ta kinnitas fakti, et nad hakkasid eelmise aasta lõpus maju maha võtma.

„Midagi neil protesteerida polnud,“ rääkis ekskavaatorijuht. „Need majad olid siin kõik illegaalselt ja meil oli täielik õigus need maha võtta.“

Rae valla abivallavanem Priit Põldmäe ütles Delfile, et need majad on sinna tekkinud Nõukogude ajal ning läbi maareformi jaotati need laiali koos hoonetega, mis seal peal on. Ta lisas, et see on probleem, mida on väga raske lahendada, kuna puuduvad regulatsioonid.

"Kahjuks ei ole inimestel nagu see konkreetne kitsekasvataja kuhugi mujale minna oma kitsi kasvatama ning neile tuleb leida alternatiivsed viisid, kuidas nad saaksid jätkata oma kitsekasvatust ja elada kusagil mujal," lausus ta. "Olen ise selle kitsekasvatajaga rääkinud ja ta oleks nõus kolima, kui saaks kusagil oma kitsi kasvatada näiteks mõnes teises talus, aga seda peab kõike organiseerima."

Saime jutule ka mehega, kes elas teisel pool teed ja tegi seal oma aiamaad. "Mina teen siin ainult oma aiatööd," sõnas Ivan (77), kes elab tegelikult Tallinnas, aga käib seal oma peenramaad arendamas.

Ta kutsus meid ka sõbralikult sisse ja näitas meile oma kasvuhooneid, peenraid ja sauna. Ka tema ei osanud meile majade saatuse kohta midagi öelda, aga kinnitas, et teisel pool teed võeti majad maha. Tema sõnul tema enda majaga ei tohiks midagi juhtuda.

Tallinna lennujaama pressiesindaja Priit Koff märkis, et „pilpaküla“ pole ainult lennujaama alal, vaid enamik maju on Rae valla alal. Need, mis kuuluvad lennujaamale, said maha lammutatud. Ta lisas, et lennujaamale kuulub veel Künka kinnistu, aga kus need piirid täpselt lähevad ning mis seal toimub, ta kommenteerida ei osanud.

"Lennurada pikenes 3480 meetrini, mistõttu tekkis juurde ka teisi lennuliikluse korraldamisega seotud rajatisi," selgitas Koff.

Ala arendamise kohta ütles Koff, et selle aasta lõpuks peaksid lennujaamale kuuluvad kinnistud olema korrastatud. "Seejärel ootame detailplaneeringute kinnitamist ning saame keskenduda lennuliiklusala edasisele arendamisele."