FOTOD: Laaneots kaitseväe 93. aastapäeval: Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem
Laaneots kinnitas oma aastapäevakõnes, et vaatamata vajadusele kaitseväge edasi arendada, on Eesti kaitstud paremini kui kunagi varem.
"Kaitseväe ülesehitamine segakomplekteerituse põhimõttel on end igati õigustanud," ütles Laaneots . "Meil on professionaalsed üksused meie rahakoti võimekuste piirides ning me arendame üksusepõhist reservi sõjaolukorraks," lisas ta. Erilist ja üha kasvavat rolli mängib Laaneotsa sõnul riigikaitses kaitseliit, milles on praeguseks juba 22 000 liiget.
"Võin kindlalt öelda, et Eesti on täna paremini kaitstud, kui kunagi varem oma ajaloo vältel," sõnas Laaneots. "Mõelgem või sellele, et NATO liikmesriike ei ole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata," lisas ta.
Aasta ohvitser on miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann, aasta allohvitseri preemia saab Scoutspataljoni vanemveebel Jaanus Kundla.
3200 euro suurust preemiat finantseerib Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.
650 euro suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Scoutspataljoni operatiivsektsiooni ülem major Tarmo Kundla, Õhuväe tagalatoetusgrupi kapten Avo Träss, Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniiülem leitnant Rivo Aavel ja Vahipataljoni rühmaülem nooremleitnant Robert Kase.
Allohvitseridest said 650 euro suuruse ergutuspreemia vanemveebel Tõnu Tuul Kuperjanovi jalaväepataljonist, veebel Margus Bergmann Kalevi jalaväepataljonist, veebel Reemo Raag Vahipataljonist ja veebel Petri Tedrekull Õhutõrjepataljonist.
Eesti kaitsevägi loodi 16. novembril 1918, kui Eesti ajutine valitsus kuulutas välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike mobilisatsiooni. Selleks ajaks oli Eestisse, rahvusväeosadesse juba koondatud üle 2000 ohvitseri, arsti ja sõjaväeametniku ja Esimese maailmasõja rinnetelt olid teel koju veel kümned ohvitserid.
