FOTOD: Kuidas toimub Tallinnas ühistranspordiradade märgistamine?

 (153)
FOTOD: Kuidas toimub Tallinnas ühistranspordiradade märgistamine?
Foto: Veiko Vares

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa kirjeldas Delfile, kuidas saab ühistranspordiradade joonimine paberilt reaalsuseks.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist otsustab vastavalt kehtivatele standarditele, kuhu ühistranspordirajad märgitakse. Seda, kuhu on kõige otstarbekam ühistranspordirajad joonida, hindab omakorda peaspetsialistide ja liiklusekspertide koosolek.

"Projektid vaadatakse läbi, arutatakse kõik plussid-miinused, kontrollitakse, kas need on standarditega vastavuses ja nii edasi," selgitas Rüütelmaa.

Seejärel võib alata joonimisprotsess. "Teemärgistus on ette tehtud. Selle kontrollib üle piirkonna peaspetsialist ja joonimisauto sõidab mööda eelmärgistust," lausus Rüütelmaa.

Joonimismeeskonda kuulub sõltuvalt töödest kuni seitse inimest. Kui samal ajal pannakse üles liiklusmärgid, siis on seal vähemalt kaks kuni kolm inimest, masin vajab kaks inimest ning kohal võib olla ka spetsialist.

Kindlas summas tööraha selleks eraldatud pole. "Tallinn joonib tänavaid niikuinii. Küsimus on selles, kuhu selle joone tõmbame. Eraldi arvestust me täna selles osas ei pea, vaid ühildame tavajoonimise ühistranspordi prioriteedisüsteemi joonimisega," märkis Rüütelmaa.

Seotud lood:

Joonimistööde lõppu Tallinnas niipea oodata ei ole, sest töid tehakse jooksvalt.

"Nii, nagu ei saa Tallinn kunagi valmis, jätkame ka meie ühissõidukiradade väljatöötamist, joonimist ja vastavalt sellele, kuidas linn areneb - kui linna ehitatakse juurde veel rajoone, kui on vaja suurendada liiklust lennujaama suunas, kui on võimalik lennujaama panna käima tramm... Kõiki projekteerimisi ning lahendusi tehakse nii, et arvestatakse jalakäijate, jalgratturite ja tavalise transpordiga," lisas Rüütelmaa.

Kaht bussirada kõrvuti pole

Rüütelmaa sõnul pole ühelgi tänaval kõrvuti kahte ühistranspordirada."Kui inimesed võtavad sõna teemal, mida nad ei valda, siis tekib selline infomüra nagu praegu. Võtame näiteks Estonia puiestee. Meil on tegemist trollipeatusega, sest ka ühissõidukite peatus tähistatakse Viini teeliikluse konventsiooni ja Eesti õigusaktide kohase tähistusega BUS. Seal on trollipeatus ja ühissõidukirada kõrvuti," selgitas Rüütelmaa.

"Miks see on nii tehtud, on nüüd järgmine küsimus. Ühel tunnil sõidab Estonia puiesteel sellest kohast läbi 103 ühissõidukit pluss taksod ja operatiivsõidukid. See koormus sellel ühissõidukirajal on väga suur," nentis Rüütelmaa.

Rüütelmaa sõnul pole teist võimalust, et trollipeatused ei hakkaks mööduvaid ühissõidukeid takistama.

"Seal on eluaeg olnud trollipeatus. Seal pole praktiliselt mitte kunagi sõitnud autojuhid, kuna sõidukid ei soovi trollide taga seista, kasutades vasakpoolset sõidurada. Esimene sõidurada on ühissõidukitele, et mööduda peatuses reisijaid peale-maha laskvatest trollidest. Esimene rada on ühistranspordile ja üks sõidurada sõidukitele," lausus Rüütelmaa.

Ka Pärnu maanteel on tema sõnul üks ühistranspordirada mõeldud trammidele ja bussidele ning kogu tee parempoolne osa on bussipeatus mitte teine bussirada.


Trammitee kisutakse üles

"Pikemas perspektiivis oleme rääkinud ka sellest, et seesama Pärnu maantee, mis läheb Estonia puiesteest Kino kosmose poole, läheb rekonstrueerimisele. Kogu see trammitee võetakse üles ning sinna tuleb panna uus trammitee, mis jääb ainult trammidele liikluseks. Esimene sõidurada jääb kasutamiseks tavaliiklusele," ütles Rüütelmaa.

"Homme seda ei juhtu, aga see hakkab üsna varsti juhtuma. Täna ei oska öelda seda kuupäeva millal. Ma kardan, et see jääb järgmisesse aastasse," nentis Rüütelmaa.

Rüütelmaa kinnitas, et mõistab autojuhtide muret. "Üks huvitav paradoks on veel see, et mitu autojuhti on helistanud ja öelnud, et tuleks tõepoolest autoroolist ära ja istuks bussi peale, aga see buss ei saa liikuma, sest on autode taga kinni. Nüüd ongi küsimus, mis me siis teeme - niikaua istume autos, sest buss ei liigu ja autost välja bussi me ka ei lähe, et buss saaks liikuma. Süüdi on transpordiamet mitte inimesed, kes on rikkaks saanud, endale palju autosid ostnud ja tahavad igal ajal sõita kesklinnas," lausus Rüütelmaa.

"Inimesed annavad päris tihti asjalikke vihjeid, ettepanekuid ja mõtteid, mida oleme ka ellu viinud. Kui me saame midagi paremini teha, kui on võimalik neid ellu viia ja see on asjalik asi - väga hea, super! Teeme ära," lisas Rüütelmaa.