„Täna on see päev, kus kaotasime oma kodu,” oli helilooja Lepo Sumera tütar Kadri-Ann Sumera sunnitud ringkonnakohtu otsuse tõttu lausuma.

Eesti Ekspress kirjutas 2000. aastal, et probleemid erastatud korteriga nõudsid toona äsja 50. juubelit tähistanud endise ministri Lepo Sumera elu. Mees ei jõudnud ära oodata Tallinna halduskohtu otsust, mille järgi käitus Tallinn Gonsiori tänaval asuvat 5-toalist korterit Sumeratele erastades õigesti.

Nüüd langetas aga Tallinna ringkonnakohus otsuse, mille järgi tuleb Sumeratel oma kodust ikkagi välja kolida. Korteris elavad praegu Lepo Sumera lesk ja kaks tütart.

„[Kaotasime] kodu, kus oleme elanud 34 aastat. Kodu, mille vahetasime kolme väiksema korteri vastu, kuhu asusid elama sel ajal siin elanud kolm vene perekonda. Kodu, kus oleme teinud mitu põhjalikku remonti. Kodu, mille oleme erastanud täpselt samadel alustel nagu kümned tuhanded teised eesti inimesed ja mis on kinnistusraamatus meie nimele kantud. Kodu, mille üle juba on olnud kohtulikke omandivaidlusi, mis lahendati selgelt meie kasuks – kuigi isa ei jõudnud toonast positiivset otsust ära oodata, sest stressitase ületas südame taluvuse. Kodu, kus on elanud Eestile makse maksnud kodanikud. Kodu, kus on loodud palju tõeliselt head muusikat, tehtud lugematuid klaveritunde, hoitud üleval eesti kultuuri,” kirjutas Kadri-Ann Sumera.

„Nüüd tuli kohtuotsus, millest selgus, et oleme siiski täiesti alusetult rikastunud korteri arvelt, mis tegelikult kuulub 76 aastat tagasi siit (vabatahtlikult) lahkunud isiku briti kodanikust eesti keelt mitte valdavale, Eestis mitte kunagi käinud pojapojale. Õiguse ja õigluse huvides peab selle kinnisvara nüüd kannatanutele tagastama. Kuna seaduses on sees punkt, et ülekohtu hüvitamine ei tohi tekitada uut ülekohut, saame meie ausalt tagasi kõik korteri eest tasutud 33 000 EVP-d, praeguses vääringus umbes 200 eurot,” kirjeldas Sumera jaburat olukorda.

Ringkonnakohtu pressiesindaja märkis, et kohtuotsuses pole hüvitise ega selle suuruse kohta mingit infot. Otsuses on kirjas, et Sumerad peavad esimese ja teise astme kohtukulud ise kandma. Sama peab tegema ka Tallinna linn, kes peab maksma ka kaebaja kohtukulud.

Vaidlus käis kohtus linna ja endiste omanike vahel ning kohus lahendas küsimust, kas linn lubas Sumeratel omal ajal korteri erastada seaduslikult või mitte. Kui halduskohus otsustas 2003. aastal, et erastamine oli seaduslik, siis ringkonnakohus otsustas endiste omanike kasuks ja leidis, et linn tegi siiski valesti, kui Sumeratel erastada lasi. Eva-Maria Sumera sõnul kaevatakse otsus riigikohtusse. Selleks on aega 17. juulini.

Ringkonnakohtus ütleb otsuses, et Tallinn tagastas 1994. aastal Gonsiori tänava korteri kaebajale, kes oli Saksamaale ümberasunud isiku poeg, kuid tunnistas korteri tagastamise 2000. aastal kehtetuks ja erastas selle 2003. aastal üürnikule ehk Sumerate perele. Kohus leiab aga, et kuna omandireformi aluste seadus tunnistati 2002. aastal põhiseadusevastaseks, siis poleks tohtinud linn korterit erastada.

Kadri-Ann Sumera ütles Delfile, et toona oli kohtuvaidlus samade inimestega ja kohus otsustas, et neil polnud korterile õigust. „Linn otsustas meil lasta erastada seepärast, et Saksamaale järelümberasujate kohta polnud riigid omavahel veel suutnud otsust langetada ja toona leidis kohus, et ei saa igavesti maa ja taeva vahel rippuda ja mingi otsuse peab vastu võtma. Nüüdne kohus leidis, et oleks ikkagi pidanud ootama.”

Perele pakutakse hüvituseks 200 eurot.

Eva-Maria Sumera sõnul on üks aspekte vaidluses see, kas pere erastas korteri heausklikult. Tegelikkuses on aga just heausklikkus see, mis perele karuteene on teinud. „Põhiprobleem on selles, et pärast esimest kohtuvõitu ei müünud me kohe korterit kellelegi maha. Oleks tehing tehtud, poleks praegu probleemi olnud,” osutas ta. Pere jaoks on aga korter nende kodu, mistõttu ei tulnud ka selle müümine kõne alla.

Kohus ütleb otsuses, et asja asuti uuesti lahendama 2014. aastal, mil Tallinn jättis korteri kaebajale tagastamata, kuna leidis, et see on Sumerate heauskses omandis. Tallinnal polnud kohtu hinnangul aga õigust korterit erastada, mille juures polnud Sumerate heausksusel enam rolli. „Kuna heauskset omandamist pole toimunud, siis ei olnud linnal alust jätta korterit ORAS § 12 lg 3 p 3 alusel tagastamata, vaid ta peab kaebaja tagastamistaotluse lahendama uuesti ja kaaluma seejuures võimalust korteri erastamise tagasipööramiseks,” leiab kohus.

Kuna kohtuvaidlus on kestnud oma kaks aastakümmet, on vahepeal ka seadused muutuda jõudnud. „Kuigi 2003. aasta seadused leidsid, et me oleme omanikud, selgus nüüd, et tegelikult ei ole me seda kunagi olnudki!” sedastas Kadri-Ann Sumera. „Algses tagastusseaduses olid loetletud vaid kunagised lahkunud ja nende lähisugulased – lapsed, õed-vennad. Nüüd on ringi laiendatud. Kahtlustan, et lapselapse teise lahutatud abikaasa lapsed kolmandast abielust on ka rohkem omanikud kui meie.”

Kohtuotsusest tuleb tõesti välja, et kuigi Sumeraid ei saa nimetada pahauskseks, siis poleks linn tohtinud korterit erastada. See omakorda tähendab, et pere pole kunagi korteri omanik olnudki. Kadri-Ann Sumera sõnul on sarnaseid otsuseid langetatud omajagu varemgi ja ta usub, et just pretsedentide rohkuse tõttu tuli ka nende kodu kohta selline otsus. „See maja on paraku juba kurikuulus taoliste kaasuste tõttu,” märkis ka üks kaasaelaja. „Teame ka ise mõnda peret, kes ammu pärast erastamist ja kinnistusraamatu kannet, nüüd 2010ndatel, oma kodust loobuma pidi. Nii et tegelikult on see laiem mure,” kommenteeris Kadri-Ann Sumera.

Suurim mure on pere jaoks vast see, et kui kohtuotsus ka riigikohtus jõusse jääb, siis pole neil kuhugi minna. Kadri-Ann Sumeral on küll Tartus väike korter, kuid selle müügist ega väljaüürimisest samaväärse elupinna leidmiseks Tallinnas muidugi ei piisaks. Kolida ei saaks ka venna korterisse, mis oleks selleks liiga väike, samuti ei saaks elada suvilas, mis ei pea külma. Keeruliseks muudab väiksemale pinnale kolimise ka korteris olevate asjade hulk. „[Seal on] raamatu- ja noodikogu, ja isast jäänud museaalse väärtusega asju: salvestusi, videoid, mis peavad kuskile mahtuma...”

Sumerate sõnul on nad juba talvel pöördunud ka õiguskantsleri, presidendi ja linnapea kohusetäitja poole. Delfile öeldi õiguskantsler Ülle Madise büroost, et õiguskantsler ei saa anda hinnanguid kohtuostusele – seda saab vaidlustada järgmise astme kohtus.

Saaga korteriga nõudis Lepo Sumera elu

Vaidlusalune korter asub Tallinna südalinnas Gonsiori tänaval, suures kivimajas tele- ja raadiomaja lähedal. Neljandal korrusel asuv korter on 140 ruutu suur. Korteri Gonsiori tänava eestiaegsesse paksude kiviseintega majja vahetas Lepo Sumera keeruka vahetusskeemi alusel 1983. aastal.

Korteris tehti pikka aega remonti, mis oli uskumatult raha- ja närvesööv. Lõpuks sai see valmis, kuid remondile kulusid Sumeratel kõik säästud, Lepo Sumera kahe sümfoonia honorar ja riiklik preemia.

Tagastamiskampaania käigus hoidsid Sumerad hinge kinni, lootes, et korteriühistu majale tagastamised ei laiene ja et korteriomanik vast ei ilmugi välja. 1994. aastal öeldi Tallinna linnavarade ametist Sumerale, et korterile restitutsiooninõudeid ei ole, kuid see ei vastanud tõele. Tegelikult oli juba kolm kuud varem Tallinna linnavalitsusest teele läinud kiri Inglismaale, et teatada rõõmusõnumit Sommersetis elavale vanahärrale Edgar Kurgole, mehele, kelle emale kunagi korter kuulus ja kes lahkus nn järelümberasujana (nachumsiedler) 1941. aastal Saksamaale.

Lepo Sumera püüdis asja rahulikult uurida ja lahendada, möödusid sajad jutuajamised ja toimikud kirjavahetusega, kuid vastuseid ei tulnud. Stress oli tohutu ning 2000. aasta juunis sai mees infarkti ja suri. Pärast Sumera surma lubasid võimuesindajad perele abi ning 2003. aastal otsustas Tallinna halduskohus, et korter erastati Sumeratele seaduslikult.