„Juuniküüditamine on muutunud kõigi varasemate ja hilisemate nõukogude võimu kuritegude ja nende ohvrite sümboliks. Seepärast on meil täna põhjus ja lausa kohustus meenutada kõiki kommunismi ohvreid. Küüditamiste, tapmiste, vangistamiste ja teiste repressioonidega ei võidelnud nõukogude liit ainult meie riigi, vaid kogu eesti rahva, keele ja kultuuri, meie tuleviku vastu. Selleks, et kunagi enam ei sünniks vaba Eesti riiki,“ rääkis tseremoonial justiitsminister Raivo Aeg.

„Täna on leinapäev, kuid sellest hoolimata võime me seista siin kommunismiohvrite memoriaali juures püstipäi ja uhkelt. Tuhanded küüditatud jäid Siberisse, kuid Eesti tuli tagasi. Meie pisike, kõigest miljoniline rahvas osutus tugevamaks kui maailma kõige jubedamad hirmuvalitsused,“ ütles minister.

Aeg rõhutas oma kõnes, et Eesti riigi jätkuvaks püsimiseks on vaja austada kõigi inimeste õigusi ja vabadusi ning hoida liitlassuhteid NATO ning EL-iga.

Mälestustseremoonial kõnelesid ka riigikogu esimees Henn Põlluaas, Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti korporatsioonide liidu esindaja. Mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder. Pärjad asetasid memoriaali jalamile riigikogu esimees, diplomaatiline korpus, Tallinna linn, Memento liit ja Eesti mälu instituut. Justiitsminister asetas hommikul pärjad ka Vabadussõja võidusamba jalamile ja Liiva kalmistule Pirita-Kosel Scheeli krundil 1941. aastal hukatud inimeste mälestuseks.

Kell 16 osaleb justiitsminister Raivo Aeg ka Memento liidu 30. aastapäeva tähistamisel presidendi roosiaias, kus peab samuti kõne.

Kell 20 toimub Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalis juuniküüditamise aastapäeva puhul Eesti mälu instituudi korraldatud tasuta vabaõhukontsert Minevik.Olevik.Igavik. Esinevad Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Liisi Koikson, koor Collegium Musicale, „Prezioso“, Kadri Ann Sumera, Valmar Kirves, Sander Mölder.

Vabaduse väljakul on üles pandud ka õhupallide installatsioon, mis toimub sel aastal viimast korda. Väljakul näeb ülevaadet inimestest, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas. Seal on rohkem kui 12 000 represseeritu nimi.

Mälestuspäeva aitasid korraldada inimõiguste instituut, Eesti mälu instituut, Peetri põhikooli õpilased ja kodutütred, Eesti Memento liit, Avatud Vabariik ja justiitsministeerium.

Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimislainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.