Toetusallkirjade kogumise algataja Kersti Sarapuu sõnul ei saa terviseamet rahva sedavõrd jõulist vastuseisu eirata ja peab tunnistama, et on talitanud tormakalt.

Allakirjutanud ei kavatse leppida kiirabiteenuse ümberkorraldamisega Järvamaal, mis lõhub maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust.

Seni on ameti juhid käinud järvamaalastele pidamas monoloogi, mõistmata, et selliseid otsusied ei tohi teha ilma dialoogi ja konsensuseta.

Allkirjade suur hulk näitab, et Järvamaa inimesed ei ole nõus, et ametkonnad kavandavad mastaapseid ümberkorraldusi kabinetivaikuses ja oma ametkonna kitsalt mättalt vaadates. Tänapäeva avatud ühiskonnas on elementaarne, et otsustamisprotsessi kaasatakse ka need, keda muutused otseselt puudutavad, näiteks kohalikud omavalitsused ja Järvamaa inimesed.

Terviseamet ei ole viimase kuu aja jooksul suutnud kummutada kahtlust, et kiirustades välja kuulutatud kiirabireform halvendab iseäranis Järvamaa inimeste tervishoiukorraldust, abi kättesaadavust ja paikkonna elukvaliteeti.

Terviseamet on omapäi otsustanud 2014. aastast ümber korraldada kiirabibrigaadide teeninduspiirkonnad sääraselt, et Järvamaa hakitakse erakorralise meditsiiniabi osutamine valdkonnana eri ilmakaarte suunas tükkideks. Idee on luua igale kiirabibrigaadile teeninduspiirkond raadiusega 50 kilomeetrit. Esmapilgul on eesmärk õilis, ent kitsa ametkonnakeskse mõtlemise tulemusel äraspidine.