FOTOD | Kaja Kallas Reformierakonna 25. sünnipäeva galal: Eesti võiks näha kliimaneutraalsuses võimalust
"Meie murelaps on loomulikult Ida-Virumaa. Alustada tuleks sellest, et möönda – põlevkivisse jätkuv investeerimine pole mõistlik ja peame tegema pingutusi, et piirkonnas vajalikku tööstuspööret teha," toonitas Kallas. Selle asemel, et investeerida 600 miljonit põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisse, tuleks see raha tema sõnul investeerida nii, et see tooks kaasa püsiva muutuse.
"Ida-Virumaal on töökad inimesed, kel on väga spetsiifilised oskused. Ei ole mõeldav, et kaevurid õpivad üleöö IT-töötajateks. Küll aga on neid võimalik ümberõppe abil rakendada tööstussektoris laiemalt," märkis Kallas. Investorite Ida-Virumaale meelitamiseks võiks pakkuda riigi tuge, et luua sinna näiteks teatud tööstussektori treeningkeskusi, mis võimaldaks inimestel saada väljaõppe ja investoritel õppida Eesti inimesi ning keskkonda usaldama.
"Kogu maailmas suureneb vajadus toodete ja teenuste järele, mis vähendavad süsnikuheidet. Ja see on kindlasti meie majanduse võimalus. Meie ettevõtted on tublid ja paindlikud, kui suudame riigina kiiresti reageerida," ütles Reformierakonna esinaine.
Kallas möönis, et Eesti ettevõtete üks põhiline takistus uutele arengusuundadele üleminekul on ligipääs kapitalile. Kui mitte teha põlevkiviõli investeeringut ja erastada Eesti Energia taastuvenergia osa, siis tuleks saadud raha tema hinnangul suunata Eesti kliimafondi. "Selle fondi põhiline eesmärk oleks tagada rahastus ettevõtetele ja ka avaliku sektori investeeringutele, mis viivad meid süsinikuneutraalsuse suunas või arendavad tooteid ja tehnoloogiaid, mis süsinikuheidet vähendavad," selgitas Kallas.
Riik võiks võtta enda peale ka energiaparkide planeerimise ettevalmistamise ning baastaristu väljaarendamise. "Kui riik suhtleb riigiga, võib tulemus tulla kiiremini ja investorile saaks enampakkumisele panna täispaketi: siia saab rajada näiteks sellise võimsusega tuule- või päikesepargi. Väljaehitamine ja energiatootmine jääks erasektori ülesandeks," rääkis Kallas. Erastamisel saadud vahendid läheksid tema omakorda tagasi kliimafondi uusi ideid toetama. Läbi tuleb mõelda ka see, et omavalitsused saaksid energiaparkide toimimisest oma eelarvesse tulu. "Mõistagi on energeetikas oluline, et tootmisvõimsused ei satuks riikide kätte, kes on Eesti suhtes vaenulikud ja seda peame me alati jälgima."
Odavaim energia on Kallase sõnul aga endiselt säästetud energia ning väiksemad energiakulud ja nutikamad võrgud on parim võimalus hoida elektritarbimine kontrolli all. "Eestil on selleks suurepärane võimalus, sest me oleme riik, kus kõik majapidamised on varustatud nutimõõdikutega. Oluline on, et need seadmed oleksid targad mitte ainult tootjate, vaid ka tarbijate jaoks," märkis ta. "Siin on võimalus meie digiettevõtele pakkuda tarbijatele teenuseid, mis võimaldavad neil oma energiakulu kontrollida ja säästa," lisas Kallas.
Säästmaks õhku ja energiat tuleb Kallase sõnul rääkida ka ühistranspordist. "Ma usun eraettevõtlusesse ja sellesse, et kui kvaliteet tõuseb, siis inimesed teevad ka teisi valikuid. Ühistransporti ei pane kasutama mitte see, et see oleks tasuta, vaid see, et see on mugav."
Oma kõnes puudutas Kallas ka elektritõukerattaid ja märkis, et mikromobiilsus on tulnud selleks, et jääda. "Seega tuleb linnaruumi vastavalt kaasajastada. Peame end harjutama mõttega, et tuleviku linnaruum on vähem autokeskne ja võimaldab erinevate transpordivahendite ristkasutust," ütles Kallas.
