FOTOD | Kaitseväe eriväelased harjutasid koostööd liitlastega Eestist ja NATO-st
Erioperatsioonide väejuhatuse ülema kolonel Riho Ühtegi sõnul on sellised harjutused väikeriigile nagu Eesti väga olulised, kus erinevate asutuste eriüksused on väikesed ja neid on vähe. "Seetõttu on väga tähtis, et keeruliste olukordade lahendamisel suudetakse jõud ühendada ja seda osatakse teha igapäevastest teenistuslikest eripäradest sõltumata," ütles kolonel Ühtegi. Lõppenud õppus Shadow 17 on tegelikult vaid üks harjutus pikemast seeriast, kus kaitseväe erioperatsioonide võitlejad lihvivad koostegutsemist oma siseriiklike- ja välispartneritega."
Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ning tema peamine ülesanne Eesti riigikaitses on tavatu sõjapidamise läbiviimine ja sõjalise toetuse pakkumine teistele struktuuridele.
Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka teiste erioperatsioonide teostamine, sealhulgas eriluure- ja seire ning suunatud rünnakuoperatsioonide läbiviimine.
Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 8. mail 2008. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi iseseisev kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis tõusis väejuhatuse staatusesse 1. augustil 2014.
Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd mitmete maailma eriüksustega, nagu Ameerika Ühendriikidele, Saksamaa, Poola ja Balti riikide erioperatsioonide üksused, kellega koos on panustatud ka erinevatesse õppustesse ja sõjalistesse
missioonidesse.
Teenistus erioperatsioonide väejuhatuses algab tavaliselt operatiivtaktikalisest üksusest EOG, kuhu kandideerimiseks peab edukalt läbima 14-päevase valiku tsükli, mida on ajakirjanduses nimetatud ka elu "raskeimaks tööintervjuuks".
