Kohtumisel Ukraina kaitseministri Andriy Zagorodnyukiga kinnitas kaitseminister Luik, et Eesti jätkab Ukraina toetamist nii kahepoolselt kui läbi NATO usaldusfondide.

"Viis aastat on möödunud Krimmi ebaseaduslikust annekteerimisest. Peame jätkuvalt toetama oma Ukraina liitlast nii poliitiliselt kui läbi kaitsekoostöö," sõnas Luik. Ta lisas, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele püsib vankumatu.

"Eestil on au aidata agressiooni ohvriks langenud Ukrainat. Tõhustame Ukraina iseseisvat kaitsevõimet koolitades Ukraina armeed, pakkudes rehabilitatsiooni teenust vigastatud sõduritele, jagades teadmisi küberjulgeolekust ning pakkudes inglise keele kursusi aitamaks julgeolekujõududel tõhusamalt NATO-ga suhelda," lausus Luik.

Ukraina ja Eesti kaitseministrid märkisid, et olulist rõhku pannakse edaspidi küberkaitsealasele koostööle nii kahepoolselt kui läbi NATO küberkaitsekoostöö keskuse.

Kohtumisel Eesti kaitseväelastest instruktoritega rõhutas Luik nende töö olulisust. "Töö, mida te teete, on ülimalt tähtis panus rahvusvahelisse julgeolekusse ning aitab Ukrainal välja arendada iseseisvat kaitsevõimet," märkis Luik.

Kaitseminister Luik arutas kohtumisel riigikaitse ja julgeoleku nõukogu uue sekretäri Oleksii Daniloviga rahvusvahelist olukorda ja Minski lepete seisu. Luik rõhutas, et Venemaa valikuline tõlgendus Minski lepetest ei ole vastuvõetav.

"Kohe tuleb saavutada ulatuslik relvarahu ning taanduda raskerelvastuse kasutamisest," ütles ta. Ta rõhutas, et Vene väed tuleb kiiremas korras Ukrainast välja viia.

Ukraina ja Eesti kaitseministrid asetasid lilled Ukrainas Venemaa agressiooni läbi langenute mälestusmärgile.