Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursile laekus kokku 47 võistlustööd. Žürii hindas esimese auhinna ja 10 000 euro vääriliseks võistlustöö nimega „Hetk“, mis on kujuteldav hetk Poska igapäevaelust.

Reipa olemisega riigimehe kuju on ligikaudu 190 cm kõrge ning selle autorid soovisid, et skulptuur oleks mitte postamendi otsas ja inimestest kaugel, vaid osa Kadrioru pargist ehk nagu üks pargis jalutajatest.

Mälestusmärk paigaldati riigimehe kunagise elukoha, praeguse Poska residentsi vahetusse lähedusse – Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuvale poolringikujulisele väljakule. Töö autorid on arhitektid Pille Noole, Üllar Ambos, ja Ioannis Lykouras. Elusuuruse tõetruu pronksskulptuuri teostas Elo Liiv.

Pidulikul avamistseremoonial rääkis hetkel kriminaaluurimise tõttu ametist kõrvaldatud, kuid siiski pikalt Tallinna linnapeana tegutsenud Edgar Savisaar Jaan Poska elust, monumendi saamisloost ning selle tähendusest uute põlvkondade jaoks.

Savisaare sõnul oli Tartu rahuläbirääkimiste juhil Jaan Poskal määratud saada üheks tähtsamaks Eesti suurmeheks hüüdnimega Rahuvürst, kes pärast ajaloolise lepingu allakirjutamist ütles Eesti delegatsiooni liikmetele kuulsad sõnad: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda määrab Eesti ise oma tuleviku saatust.“

Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles täna Jaan Poska mälestussamba avamisel Kadriorus, et Tartu rahulepingu ühel võtmeisikul Poskal on suured teened meie riigi saamisloos ning ta väärib ausamba rajamist.

„Eestis on kombeks Vabariigi aastapäeva eel tänada ja tunnustada neid inimesi, kes on oma tegudega meie riiki paremaks muutnud,“ ütles Nestor.

„Täna avatav kuju on mehest, kellel on suured teened meie oma riigi saamisloos ning kes väärib seetõttu meie tänu ja tunnustust.“

Praegu on Rahvarinde muuseumis avatud näitus Jaan Poska elust, millel on rohkesti külastajaid. Muuseumi juhataja Helen Lausma-Saar kinnitas, et Poska juubel on oluliselt suurendanud tallinlaste huvi selle poliitiku ja tema aja vastu.
Jaan Poska mälestusmärgi avamine