FOTOD | Justiitsminister Raivo Aeg: kriminaalses joobes juhi arstitõendi võiks peatada

 (115)

Registreeritud kuritegude arv Eestis on kolmel viimasel aastal püsinud praktiliselt samal tasemel, möödunud aastal pandi Eestis toime 27 169 kuritegu.

Varavastased kuriteod moodustavad kuritegudest suurima osa (38%), kuid nende arv ja osakaal on järjekindlalt vähenenud. Alates 2018. aastast on märgatavalt tõusnud isikuvastaste kuritegude registreerimine, mille põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikkust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile; samal ajal on kõige raskemate vägivallakuritegude arv jätkanud langust. Elanike küsitlustes (ohvriuuringutes) on ilmnenud sarnased trendid: võrreldes kümnendi algusega on kuriteoohvreid vähem ja elanike turvatunne kõrgem, kuid viimastel aastatel pole märgatavaid muutusi enam toimunud.

Kriminaalpoliitika statistikat tutvustanud justiitsminister Raivo Aeg tõi esile ka liikluskuriteod, mille osakaal kogukuritegevusest on 13% (3460 liikluskuritegu). Aeg viitas, et statistiliselt on vähenenud küll kriminaalses joobes juhtide osakaal, kuid tõusnud on väärteo korras karistatud joobes juhtide osakaal. “Halb on, et joobes juhte meil jätkuvalt liikluses on, kuid hea on see, et politsei on oma tööd joobekontrollide läbiviimisel intensiivistanud ning see on andnud päris hea tulemuse nende juhtide avastamisel,” ütles Aeg.

Aeg viitas, et joobes juhtimise temaatikat arutati ka valitsuse liikluskomisjonis ning justiitsministeeriumi pani omalt poolt lauale mitmeid ettepanekuid. Justiitsminister tõi näiteks parema tervisejärelevalve. “Näiteks peatuks kriminaalses joobes kinni peetud juhil juhtimisõigust andev arstitõend ning enne pole võimalik seda jätkata, kui arst on hinnanud isiku tervislikku seisundit - kas inimesel on tekkinud tõsine sõltuvus ja võib eeldada, et ta pidevalt jätkab purjus peaga sõitmist või oli see ajutine. Tervisenäitajate põhjal on seda tänapäeval võimalik selgelt tuvastada,” rääkis Aeg. Ta tõstis taas esile ka pikalt räägitud alkoluku temaatika, veapunktsisüsteemi sisseviimise jne. “Me kindlasti toetame neid ettepanekuid. Joobes juhtimise probleemist saame me lahti, kui vaatame asjale komplektselt otsa ega proovi probleemi lahendada ainult ühe võluvitsaga. See kindlasti ei õnnestuks,” ütles Aeg.

Alkohol ei seostu ainult liiklusega. Valdavalt on raskete vägivallakurjategude ühendav tunnus see, et need pannakse toime alkoholijoobes. Reeglina on isikud omavahel tuttavad. “Ühise viinavõtmise käigus tekivad arusaamatused ja kellegi eluküünal selle tagajärel kustub,” nentis Aeg.

Tõsi, vägivallakuriteod ise on tuntavas langustrendis ja seda eriti võrreldes 90-ndate aastatega. Kui näiteks 1995. aastal oli aasta jooksul 302 mõrva, tapmist või tapmiskatset, siis möödunud aastal oli see number 34. Elu kaotas möödunud aastal läbi vägivallakuritegude 23 inimest.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt tõi trendina välja arvutikuriteod ning nende sagenemist näitab ka ohvriuuring. “Näiteks erinevat tüüpi kalastamisega on kokku puutunud 40% küsitletutest,” märkis Sööt. Ta tõi näiteks, kuidas inimesi on hoiatatud meili-või sotsiaalmeedia sulgemise eest ning palutud vajutada lisatud lingile. “Üldjuhul on küsitluse andmetel ähvardajad ja andmete kuritarvitajad olnud võõrad inimesed, mitte oma tuttavad.”

Sööt märkis, et suurt osa arvutikuritegudest on võimalik ise ennetada - tegemist on kuritegudega, kus inimesel on võimalik hoiduda suvalisele lingile või meililisale vajutamisest. “Tuttav saadab lingi, inimene vajutab sellele. Siis võetakse tema konto üle, muudetakse paroolid ning hakatakse tema sotsiaalmeedia konto alt postitusi tegema. Või saadetakse e-kiri, palutakse täita lisatud ankeet aga muuhulgas sisestada ka oma paroolid. Selliseid juhtumeid on hulgaliselt,” tõi Sööt näiteks.

Pisut tõsisema osa arvutikuritegudest moodustavad sellised juhtumid, kus tungitakse sisse kellegi meilikontosse, muudetakse kontonumber ja saadetakse selle muudetud kontonumbriga meil äripartnerile. Viimane kannabki summa fiktiivsele kontole.

Aga on ka investeerimispettused, kus ohvrid kannavad heauskselt raha kelmide kontole. Eelmisel aastal oli politsei andmetel selliste juhtumite kahjusumma kokku kolm miljonit eurot.

Söödi sõnul tasub kindlasti arvutikuritegudest teada anda nii politseile kui RIA-le. “Arvutikuritegudest moodustavad väikese ent väga olulise osa arvutiandmete-ja süsteemivastased kuriteod. Registreeritud kuritegudest moodustavad need mõne protsendi, aga on sedavõrd olulise mõjuga, mis halvab näiteks kogu veebiliikluse, ligipääsu andmetele jne,” rääkis Sööt.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere tõdes, et füüsilises maailmas on õpitud oma vara hästi kaitsma, küberkeskkonnas on inimesed aga jänni jäänud. Alavere viitas nii investeerimis-ja arvutikelmustele laiemalt, kuid ka nö telefoni teel õngitsemistele ja konksutamistele. “Inimesed, teavitage politseid julgesti. Tuleb ausalt öelda - raha tagasi saamise lootus on väike, kuid väärtus on õiguskaitseorganite jaoks valdkonna teadlikkuse tõstmine. Kriminoloogia maailmas kehtib 20:80 reegel ehk 20% inimestest panevad toime 80% kuritegudest,” märkis Alavere. Ühtlasi soovitas ta inimestel mingisuguseid pakkumisi saades aeg maha võtta ja mõelda, kas pakutav kõrge tootlikkus on ikka realistlik.

Vägivallakuriteod on pigem väikeses tõusutrendis. Kokku registreeriti möödunud aastal 8773 vägivalla kuritegu, mille taga on eelkõige kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. “Sisuliselt ei kasva mitte aga mitte vägivald ise, vaid vägivald muudab end nähtavamaks ehk inimesed teatavad rohkem,” selgitas Sööt.

Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivalla kuritegu. Esialgsetel andmetel hukkus möödunud aastal perevägivalla tõttu viis inimest. Viimasel viiel aastal on perevägivalla tõttu kokku hukkunud 46 inimest. Ohvritest 81% on naised ning toimepanijatest on 85% mehed. Kolmandiku puhul on ohvriks või pealtnägijaks lapsed.

Vanemate vägivalda laste vastu oli 15% ja see arv ei ole varasemate aastatega võrreldes tõusnud. Tegemist oli nii laste hooletusse jätmise, otsese peksmise aga ka raskemate vägivalla juhtumitega.

Eraldi tõi Sööt välja eakate vastu toime pandud vägivalla. “Ohvriuuringud näitavad üldiselt seda, et ohvriks langemine inimese vanuse kasvades väheneb. Seda seetõttu, et inimese elustiil muutub vaiksemaks, ta liigub tänaval vähem ning tõenäosus mõne kuriteo ohvriks langeda väheneb. Vanemaealised inimesed Eestis on ohustatud pigem tuttavate ja lähedaste poolt toime pandud kuritegudest, kui kuskil juhuslikult tänaval ründeohvriks sattumisega,” tõdes Sööt.

Vägivalla ohvriteks langenud enam kui 63 aastasest inimestest kaks kolmandikku on langenud perevägivalla ohvriks, kolmandik mingil muul moel. “Näiteks lapsed või lapselapsed on kasutanud vägivalda oma vanemate või vanavanemate suhtes. Läinud raha küsima, pole seda saanud ning suhted on füüsiliseks muutunud. Teine tüüp on see, kus ühise joomingu käigus on kiputud vägivaldseks minema. On ka tuttavate poolt toime pandud vägivalda. Näiteks on vägivaldseks läinud naabrite vahelised sõnelused,” ütles Sööt. Ta lisas, et üksikuid juhtumeid on ka institutsionaalsest vägivallast - teateid on hooldekodudest.

Pisut on kasvanud seksuaalkuritegudest ja kupeldamisest teatamise arv, samas on vägistamisi vähem. “Seksuaalkuritegude osas tõusis nende kuritegude arv, kus ohver on alaealine - 18%. Tihti on tegemist juhtumitega, kus ohver on üks ja sama,” märkis Sööt.

Aivar Alavere tõi eraldi esile narko-temaatika. Narkosurmade arv on taaskord küll natukene langenud - 2017. aastal oli see 106, 2018 34, möödunud aastal 28. “Ühtepidi on pilt ilus, kuid siin tuleb arvestada, et turule on jõuliselt tulnud aine alfa pvp, mida kutsutakse ufoks ja mõnes slängis ka vannisoolaks. Tegemist on sünteetilise ainega, mis ei pruugi olla diagnoositav üledoosiga. See aine võimendab varasemaid terviserikkeid, bakteriaalseid infektsioone jne. Põhimõtteliselt hävitab alfa pvp siseelundeid ehk siis tegemist pole mitte kiiresti aga pikaajaliselt surma põhjustava ainega, mis ei pruugi statistikas kajastuda,” ütles Alavere.

Aine on kasutuskõlbulik nii amfetamiini- kui fentanüüli sõltlastele ja viimaste andmete järgi on ka teada, et ainet segatakse fentanüüliga. Üks doos alfa pvp-d maksab 50 eurot, grammi hind on 200 eurot.

Eestis jõuab mingit moodi lahenduseni üle poolte kuritegudest aastas - 62%. “See on päris hea näitaja ja vägivalla kuritegude puhul on see number kindlasti kõrgem kui varavastaste puhul. Aga tuues kõrvale näiteks USA, siis seal tehakse lõplik menetlusotsus alla poolte kuritegude puhul,” märkis Mari-Liis Sööt.

Riigi peaprokurör Andres Parmas rääkis, et prokuratuur peab oluliseks jätkata süvendatult majandus-ja küberkuritegude vastase võitluse ja võimekuse kasvatamisega. “Põhiliseks eesmärgiks on vahelejäämise riski suurendamine ja kurjategijate tõhus mõjutamine, majanduskeskkonda kahjustavate inimeste tegevuse pärssimine ning ausa majanduskeskkonna, riigi rahandushuvide ja kannatanute kaitse,” ütles Parmas.

Ta tõdes, et edu on võimalik saavutada ainult koostöös uurimisasutustega ning uurimise ja süüdistuse kvaliteeti tõsta. “Viimase paari aasta jooksul on muutunud majanduskuritegude menetlemise metoodika ja keskendatud on sihtmärgi-põhisele analüüsi käigus valitud menetlemisele. Järjest enam kaalume erinevate valdkondade ekspertide kaasamist menetlusse näiteks audiitorite aga ka küberteemade ekspertide näol,” ütles Parmas, lisades, et vajadusel kaalutakse ekspertteadmiste teenusena sisse ostmist prokuratuuri.

Aivar Alavere märkis, et sihtmärgi ja teabepõhine majanduskuritegude menetlus on täpselt see, millega keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse üksus alustas 2013. aastal. “Olime veendunud, et me ei jõua tipptegijateni muidu, kui me ei pane mõjupõhiselt paika oma sihtmärke. Seadusandlus oli selleks võimalused loonud. Tipptasandi kurjategijad ei tee reeglina oma käsi ju ei veriseks ega pulbriliseks. Ainus, millega nende käed enamasti kokku puutuvad, on raha ja ka telefon. Sihtmärgipõhine menetlus on meile selles maailmas edu toonud ja samm sammu haaval üritame seda ka teistes menetlusüksustes rakendada,” ütles Alavere.

Peaprokurör Parmas viitas prioriteetidest rääkides ka Eestis 16 aastat kehtinud võistlevale kriminaalmenetlusele, kus on võimalusi paremaks saada. “Et prokurör end võistlevas menetluses tugevalt tunneks, peaks see olema talle tõeliselt omaseks saanud. Julgen aga eelneva kohtunikutöö pinnalt öelda, et siin on veel kõvasti arenguruumi. Mitte ainult prokuratuuril aga ka kaitsjatel,” märkis Parmas. Tema sõnul kavatseb prokuratuur anda jätkuvat sisendit kriminaalmenetluse õigusliku regulatsiooni parandamiseks, et menetlusreeglite endi kohmakus poleks asjaolu, millega kriminaalasja arutamist asjatult venitatakse, asjatuid kulutusi tehakse või vaikselt aga efektiivselt surmatakse.

Peagi peaks jõudma valitsusse kriminaalmenetluse revisjonipakett, kus on peaprokuröri kinnitusel meetmeid, mis peaksid aitama menetlust kiirendada, lihtsustada ja teha võistleva menetluse poolt mugavamaks. Parmase sõnul puudutab see praegu rohkem kohtueelse menetluse rolli, kuid edaspidi töötab prokuratuur ka selle nimel, et muuta efektiivsemaks kohtumenetluse poolt. “Mis puudutab näiteks kohtuniku võimaliku vahetusega seonduvaid reegleid, millega meil on olnud probleeme. Või menetluseseme piiramine asjaolu omaksvõtu alusel, menetluse pahatahtliku venitamise võimaluste piiramine, kohtunikule senisest aktiivsema rolli võimaldamist menetluse suunamisel,” loetles Parmas.

Parmas soovib prokuratuuris juurutada ka töökvaliteedi analüüsi, mida järelvalveosakond süsteemselt üldmenetlustes seni teinud pole, kuid mis oleks vajalik. “Analüüsida prokuröride ettevalmistust ja nende osalemist võistlevas menetluses. Objektiivne kõrvalpilk oleks parim vahend töömetoodika ja menetluslike võtete parandamiseks,” viitas Parmas.