Eesti taasiseseisvumisaja üks olulisemaid heliloojaid Alo Mattiisen oleks saanud 50-aastaseks. Sel puhul toimusb tema sünnilinnas Jõgeval öölaulupidu, kus tulid ettekandmisele kõik Mattiiseni olulisemad palad.

"Üritus ise oli tõsiselt tore - rahvast oli palju, üle poole olid noored.
Lauldi ja õõtsuti kenasti kaasa. Kui pidu pärast keskööd lõppes, lauldi mõneski koju suunduvas seltskonnas kuuldud laule isekeskis edasi," meenutas Delfi fotograaf.

"Juhtus ka nii, et üks noor kass oli pääsenud läbi rahvasumma tantsuplatsile ning oli väga ehmunud olekuga. Jooksis paanikas edasi-tagasi, aga ükskõik, kuhu suunas ka ei vaadanud - igal pool rahvas ju ees ja kõik vehivad lipukestega. Kass vaeseke ju ei teadnud, et siin tubli isamaaline kaasalaulmine käib ja lippe lehvitatakse puhtalt patriotismitundest, mitte tema ehmatamiseks. Kassil jooksis ilmselgelt tema üürike elu silme eest läbi, kuid lõpuks puges ühest vähemrahvastatud kohast läbi," lisas piltnik.

Alo Mattiiseni looming on mitmekesine, ta on kirjutanud nii laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme kui ka telefilmide ja telelavastuste muusikat.

Mattiiseni lauludest on vaieldamatult kõige tuntumad Eesti taasiseseisvumise hümnideks peetavad "Ei ole üksi ükski maa" ning viis ärkamisaegset laulu.

Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal.