“Alustasin Kaubahallist. Sealne taaravastuvõtt oligi neist kõige koledam. Tegu on eraldi nurgatagusega, mille sissepääs on Uuel tänaval. Ja nagu aroomide alusel aimata võib, saab seal lisaks taara tagastamisele ka põit lasta. Ise sinna pudeleid ei viiks, küll aga on heategevuseks mõeldud roheline nupuke olemas. Lisaks käsi pühkida ei saa, sest selleks otstarbeks mõeldud paberit pole,” vahendas Delfi fotograaf muljeid.

“Edasi vaatasin paari Säästumarketit, üht Männikul ja teist Lasnamäel. Eks nad veidi räpased kohad ole, aga asja ajavad ehk ära. Maas on tihtilugu sodi ja õhus kerget lehka. Aga ega elukutselisi pudelikorjajaid nii kergelt kombekaks ei õpeta.

Muuseas, neid pudelitest elatujaid kohtab päris tihti. Lastel ja nõrganärvilistel pole nende vahel kuigi mõnus.

Kõige puhtam tundub supermarketites olevat. Tihtilugu on isegi kätepühkimiseks mõeldud paber olemas. Küll aga torkas ühes Lasnamäe Selveris silma, et punkt suletud. Ja sildil kirjas, et “suletud ülekoormuse tõttu”. Kahtlen selle sildi siiruses. Polnud seal hingelistki hommikul kümne paiku, kes võiks punkti koormata. Ja tuleb meelde, et pole esimene kord seda silti näha.

Ning lõpetuseks, vaieldamatult kauneim taarapunkti asukoht oli kolmapäeval paraku Kadrioru roosiaias.”

Rahva hääle lugejad: süsteem on tehtud niivõrd ebameeldivaks

Kolmapäeval anti nimelt Kadriorus avalöök heategevuskampaaniale „Aitan lapsi“, kus pandipakendeid tagastades saab annetada raha vähekindlustatud laste teatrikülastusteks.

Heategevuskampaaniale on oma õla alla pannud SA Heategevusfond Aitan Lapsi, patroon Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit.

Delfi Rahva häälele on aga kirjutanud mitmeid lugejaid, kuidas taarakäitlussüsteem on Eestis tehtud niivõrd ebameeldivaks, et kogu idee keskkonna säästmisest ja osa raha pakendite pealt tagasi saamisest hakkab lihtsalt ununema.

Seda, kui räpased taarakogumuskohad reaalsuses on, käis uurimas ka Rahva hääle videogrupp.