Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles istungit avades, et 21 protsenti Eesti lastest elab üksikvanemaga. „Rahva püsimaäämiseks on iga laps tähtis ja seepärast ongi see teema mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka riiklikult tähtis,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul peaks riik laiendama tasuta õigusabi nendele, kes otsustavad kohtu poole pöörduda.

Ühe ettepanekuna on juba varem läbi käinud justiitsministeeriumi idee võtta nendelt inimestelt, kes hoiavad elatisrahade maksmisest kõrvale, ära ajutiselt autojuhtimise õiguse.

Üheks poliitiliseks ostuseks üksikvanemate olukorra leevendamiseks on Tsahkna sõnul elatisraha fondi loomine.

Lahutuse tagajärgel üksi last kasvatama jäänud lapsed peavad saama elatisraha teiselt vanemalt, sest lapse kasvatamine on mõlema vanema kohustus. Tänane alampalga määr on 355 eurot kuus. Kummagi vanema minimaalne panus lapse kasvatamisse peaks seega olema 177 eurot ja 50 senti.

Nendel juhtudel, kus üks vanem on surnud, saab rääkida toitjakaotusest ja nendel juhtudel maksab riik toitajakaotuspensioni, mis sõltub lahkunu tööstaažist.

Üksikvanema lapsetoetust makstakse nendele, kelle lapsel pole sünniaktis isa andmeid. Sündide statistikas on näha, et nende hulk on vähenenud.

Eraldi meetmeks on elatisabi, lapsele makstakse ajutiselt elatisabi 288 eurot 90 päeva jooksul.