FOTOD ja VIDEO: Jüri alevikus avati uus gümnaasiumihoone
„Uue gümnaasiumihoone ehitamine on Eesti tingimustes haruldane juhtum, vähemalt munitsipaalkoolide puhul, koole kiputakse me riigis ikka õpilaste vähesusele viidates kinni panema,“ sõnas Rae vallavanem Mart Võrklaev. „Rae vallas on aga koolikohtade põud, seepärast võtsimegi kätte ja ehitasime Jüri Gümnaasiumi gümnasistidele täiesti uue maja – 288kohalise õppehoone, mis läks maksma üle nelja miljoni euro.“
Gümnaasiumi laiendus on vallavanema sõnul eriti oluline, sest arvestades sündide arvu kasvu ja elanikkonna suurenemist ei suutnud senine hoone kõiki Rae valla õpilasi enam ära mahutada.
„Ennekõike sai leevendust gümnaasiumiosa, kuid uude hoonesse lahkuvate gümnasistide arvelt saavad senisest rohkem ruumi ka alg- ja põhikooli astmete õpilased.“
Lisaks 288le gümnaasiumiõpilasele kolib uude hoonesse ka Rae Huvialakool – uues hoones leiavad koha nii individuaalõppeklassid pilliõppeks, õppeklassid ansamblitele, tantsusaal tantsutundideks kui ka palju muud. Uues hoones on üle 30 klassiruumi, 96kohaline auditoorium, söögisaal, garderoobid õpilastele ja õpetajatele, lao- ja hoiuruumid ja palju muudki.
Uue koolihoone ehitus läks maksma 3,7 miljonit eurot, klasside sisustamisele ja õppetööks vajalikule tehnikale kulus täiendavalt üle 350 000 euro. „Osaliselt saime ehitust rahastada vallaeelarvest, kuid tuli võtta ka pangalaenu,“ lisas Mart Võrklaev. „Uus hoone valmis kiiresti – leping riigihanke võitnud Riito Ehituse ASiga kirjutati alla alles eelmise aasta novembris.“
Jüri Gümnaasiumi direktori Maria Tiro sõnul valmis uus õppehoone väga õigel hetkel. „Senine kompleks oli meile juba üsna kitsaks jäämas – tänavust õppeaastat alustasime 970 õpilase, 106 pedagoogi ja 38 majandustöötajaga,“ ütles Maria Tiro. „Eelmise õppeaastaga võrreldes kasvas aga õpilaste arv koolis tervelt 70 võrra ning on teada, et see kasv jätkub ka lähiaastatel. Nüüd oleme õpilaste arvu kasvuks valmis.“
Tuleval aastal 35. sünnipäeva tähistava Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumiosas saab noor valida kolme õppesuuna vahel: reaalsuund, loomemajanduse ja kultuuri suund ning ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete suund.
