Uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes, samuti suudab see liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

"Uue laeva sünnilugu ühendab endas nii Euroopat kui kitsamalt Läänemere siinpoolset nurka. Korpus ehitati Lätis, laev valmis Soomes, sõitma hakkab peamiselt Eesti vetes, enamus ehitusrahast andis Euroopa Regionaalarengufond – neis kildudes peegeldub meie omavaheline seotus. Ja ühine kohustus hoida Läänemerd puhtana," lausus Evelin Ilves laeva ristimisel.

Evelin Ilves avaldas saadetid ieates lootust, et Kindral Kurvits ei jää viimaseks omataoliseks ning lähimal ajal sõidab Eesti lipu all veel sarnaseid laevu.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdi sõnul hakkab Kindral Kurvits tegema järjepidevat ennetus- ja seiretööd, mille üks eesmärk on takistada ka tahtlikku reostamist, teatas siseministeerium.

"Laev on võimeline sündmuskohale jõudma hiljemalt kuue tunniga ning alustama tööd 12 tunni jooksul alates õnnetuse toimumise hetkest," ütles Küüt. PPA peadirektor lisas, et laeva meeskonna suuruseks on tavaoludes 12 kuni 14 inimest, kuid mereõnnetuse korral on laev suuteline võtma pardale vähemalt 150 inimest.

Tegemist on diisel-elektriajamiga laevaga, mille manööverdamise, jääs sõitmise ja jäämurdmise omadused vastavad kehtestatud nõuetele. Uus laev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes, samuti suudab see liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

Laeva ehitustööd algasid 2010. aasta aprillis, kui sõlmiti leping hanke võitnud peaehitaja Uudenkaupungin Työvene OY-ga Soomest, kes on kogenud õlitõrje- ja valvelaevade valmistaja kogu Euroopas. Laevatehas on ehitanud ja renoveerinud mitmeid Soome ja ka teiste riikide piirivalve laevu. Eestlaste allhanketööd moodustasid suurprojektist veerandi.

PVL-101 on 63,6 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ning 4,6-meetrise süvisega. Laev ehitati ning seadistati tunnustatud klassifikatsiooniühingu Lloyds Register reegleid järgides. Aluse tehnilise spetsifikatsiooni väljatöötamises osalesid lisaks piirivalvele ja siseministeeriumile ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti mereakadeemia, veeteedeamet, AS Eesti Loots ja paljud teised. Samuti olid töösse kaasatud ka mitmed tunnustatud väliseksperdid.

Koostatud spetsifikatsioonile andis hinnangu Rootsi rannavalve ning lõpliku dokumendi vaatas üle klassifikatsiooniühing Det Norske Veritas.

Eesti merereostustõrje võimekuse tõstmiseks vajalik laev soetati Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) 28 121 005 euro suuruse toetuse abil. Riik panustas omaosalusena suurprojekti 4 959 523 eurot.

Eesti Piirivalve laevadest on veel kaks presidendi abikaasade poolt ristitud. Aastast 1995 on Helle Meri laeva Pikker ristiema ja Ingrid Rüütel 2002. aastast laeva Kati ristiema.