FOTOD ja VIDEO | ERR-i nõukogu arutas Martin Helme kaebust. Rein Veidemann: igal ajakirjanikul on õigus küsida lõpuni ja ka kõige teravamaid küsimusi

 (651)
Heidy Purga: sõltumatut ajakirjandust ei saa kuidagi rünnata

Märtsi lõpus edastas ERR-i nõukogu liige Martin Helme teistele nõukogu liikmetele kirja, milles nõuab kriitiliste ajakirjanike ERRi eetrist mahavõtmist. Tänasel nõukogu koosolekul võetigi küsimus päevakorda, ent nõukogu esimehe Rein Veidemanni sõnul oli tegemist informatiivse aruteluga ja mingeid otsuseid ei olnud plaanis vastu võtta.

Rein Veidemanni sõnul tõdeti koosolekul seda, et rahvusringhäälingu sisemised protseduurid töötavad. "Muidugi võime neid parandada ja täiustada, aga põhimõtteliselt on selge, et mis puudutab saatejuhtide stiili või nii, siis üksikuid apsakaid ja eksimusi võib siia-sinna tulla. Aga põhimõtteliselt on igal ajakirjanikul õigus küsida lõpuni ja kõige teravamaid küsimusi," ütles ta ja lisas, et seejuures ei tohiks välja tulla ajakirjaniku isiklik seisukoht maailmavaatelise või mõne inimese eelistuse kohta.

Veidemann tõi välja, et nõukogu ei ole mõeldud selleks, et kellegi üle kohut mõista või karistada, seetõttu ei olnud seal ka midagi otsustada. Tegemist oli pigem informatiivse aruteluga ja nõukogu saab parimal juhul vaid juhatuse tähelepanu probleemidele juhtida.

"Mis puudutab rahvusringhäälingu tervikprogrammi edastamist, kaasa arvatud päevakajalised saated, siis ma ei näe seal mingisugust süsteemset rikkumist, mis vääriks eraldi tähelepanu," ütles Veidemann.

Helme kaebus aga ei olnud Veidemanni sõnul piisavalt põhjendatud, sest selline süüdistus eeldab täielikku analüüsi. Selliste kaebuste jaoks teeb ringhäälingu eetikanõunik kaks korda aastas ülevaate, mille käigus saab vajadusel korrigeerida toimetuste, kui ka ajakirjanike endi tööd. "Aga see on juba toimetustesisene asi," ütles Veidemann.

Seotud lood:

Üks säärane analüüs, mis puudutab toimetuse väidetavat tasakaalutatust, on tulemas aprilli lõpus. Veidemann loodab siis saada tulemusi, mis ei rajane lihtsalt kellegi subjektiivsel hinnangul.

Veidemanni sõnul olid mitmed nõukogu liikmed seisukohal, et ajakirjaniku suhtumise väljanäitamine on professionaalsuse küsimus. "Kõik eksivad - teadlased, ajakirjanikud. Üksikjuhtumite tasandil võib seda olla, aga [ERR-is - toim.] ei ole mingit täheldatavat süsteemset rikkumist."

Poliitikud ei saa ajakirjandust suukorvistada

Nõukogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) ütles, et arutelu oli väga pingeline ja emotsionaalne. "Selle debati nurgakivi on sõnavabadus. Ning sõnavabadusele piire seada ei tohi," kommenteeris Ladõnskaja-Kubits.

Ta on seisukohal, et poliitiku asi ei ole karistada ajakirjanikke või nõuda nende karistust. "Samas möönan, et professionaalne ajakirjandus tähendab ka sõltumatust ja erapooletust materjalide käsitlemisel. Professionaalne ajakirjanik edastab fakte pakkudes mõtteaineid oma vaatajale ja kuulajale," ütles ta.

ERRi nõukogu Reformierakonna esindaja Heidy Purga ütles Delfile, et meediat on ikka aeg-ajalt kritiseerinud nii mõnedki poliitikud, kuid Helme retoorika ERRi ajakirjanike suhtes on olnud järsk.

"Iga poliitilise taustaga nõukogu liige teab, et personaalküsimused ei kuulu meie pädevusse," kommenteeris ta Helme nõukogule esitatud ettepanekut.

"Ma loodan, et sellest konkreetsest juhtumist ei tekiks arusaama, et sõltumatut ajakirjandust saab kuidagi rünnata. Sellist asja ei ole," kinnitas ta.

Helme viitas oma kaebuses ka ringhäälingu seaduse paragrahvile, mida tema väitel rikuti, ent Veidemanni sõnul peaks sellisel juhul olema täpselt paika pandud mõõtmise alus, mille poolest seda rikuti. "Ei saa olla nii, et "minu meelest rikuti"," tõi ta näite.

Purga sõnul vaatas Helme kaebuses viidatud ringhäälinguseaduse paragrahvide võimalikud rikkumised üle ka ERRi eetikanõunik Tarmu Tammerk, ent midagi tõenduspärast sealt ei tuvastatud.

Martin Helme kaebus lisati punktina päevakorda ühe vastuhäälega. Teemapüstituse vastu oli sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva, kes varasemalt on öelnud, et juba sellise punkti päevakorda lisamine loob ohtliku pretsedendi ja poliitiline sekkumine ERRi toimetuslikesse valikutesse on vastuolus vaba demokraatia põhimõtetega. Kui teema siiski päevakorda lisati, lahkus Kõva koosolekult.

Martin Helme kirjutas märtsis ERR-i nõukogule:

"Minul on palve panna päevakorda punkt:

ERR tasakaalustamatus valimiste järgsel perioodil uudiste- ja arvamussaadetes.

Mida kavatseb juhatus reaalselt ette võtta, et tekkinud tõsine seaduserikkumine (ERR seadus paragrahv 3, lg 3,5, paragrahv 6, lg 2, 3, 4, 5) ei jääks ajakohaselt ja proportsionaalselt karistamata?

Kas juhatus kavatseb taas, nagu tavapäraselt, käsi laiutada ja öelda, et ups, proovime tulevikus paremini. Või on plaanis oma totaalset kallutatust ja ebaprofessionaalsust demonstreerinud töötajad eetrist maha võtta? Kaua kavatsetakse jätkata seaduse nõuete mitte täitmist ja organisatsiooni tõsiseltvõetavuse ning usaldusväärsuse põhja laskmist?"