Lisaks parteinoortele olid kohal ka staažikamad poliitikud, teiste seas Eerik-Niiles Kross, Tarmo Kruusimägi, Lauri Laats, Riina Vändre jt.

"Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart on oma tegevusega seisnud kindlalt vastu eestikeelsele haridusele, kasutades seejuures kahtlaseid ning korruptiivseid võtteid. Selline riigivastane käitumine on meie jaoks taunitav ning Tallinna maksumaksja raha peab kasutama otstarbekalt ning läbipaistvalt," teatas IRLi noorte esimees Sirle Rosenfeldt.

Eelmisel neljapäeval Tallinna volikogus esitatud umbusaldusavalduses heidavad Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid haridusvaldkonna abilinnapeale Mihhal Kõlvartile ette Eestis kehtivate seaduste sihiteadlikku eiramist, vastuseisu eestikeelse hariduse arendamisele ja Tallinna maksumaksja raha kasutamist korruptsioonile viitavate tunnustega.

"Mihhail Kõlvart seisab oma tegevusega vastu eestikeelse hariduse arendamisele gümnaasiumiastmes vene koolides ning loob pingeid eesti- ja venekeelse elanikkonna vahele. Tema poolt kureeritavas sihtasutustes õpetatakse Venemaa õppematerjalide alusel ning eiratakse Eesti Vabariigis kehtivaid seaduseid. Lisaks on sellele samale sihtasutusele suunatud maksumaksja raha kasutamine enam kui küsitav, selles esineb korruptsiooniilminguid," ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Martin Kukk.

"Selle umbusalduse üheks ajendiks sai ka volikogu revisjonikomisjoni järsk ja kategooriline keeldumine Tallinna Vene Lütseumile eraldatud vahendite kasutamisest, kuigi me sellise ettepaneku komisjonis tegime. Keskerakonna saadikud olid sellele kategooriliselt vastu ning see tekitas õigustatud küsimuse, kas neil on selles asjas midagi varjata või peita," lausus Kukk.

"Reformierakond ei ole venekeelse hariduse vastu ning me oleme pidevalt ja alati olnud vastu keskerakondlikkule rahvuste üksteisele vastandamisele ja rahvusliku vihavaenu õhutamisele. Oleme selle poolt, et Eestis elavad teistest rahvustest inimesed saaksid kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust. Ilma eesti keelt oskamata ning meie kultuuri ja ajalugu tundmata ei ole see aga võimalik," märkis Kukk.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et gümnaasiumiastme õppekeel on eesti keel, välja arvatud juhul, kui valitsus on andnud loa õpetada muus keeles või kakskeelselt. Juba 1996. aastal võttis Eesti suuna üle minna osalisele eestikeelsele gümnaasiumiharidusele alates 2007. aastast.

Tegemist on riigi hariduspoliitika pikaajalise suunaga, mille puhul abilinnapea Mihhail Kõlvart on korduvalt väljendanud seisukohta, et ta ei toeta gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele üleminekut. Abilinnapea on läinud oma tegevusega nii kaugele, et valitsuselt luba mitte saades loodi Tallinna Vene Lütseum, mille tegevust finantseeritakse linnaeelarvest ning mis vilistab Eestis kehtivatele seadustele.