Autoriõiguse direktiivi on vastumeelne kõikide portaalidele, mis hindavad internetivabadust, postitamisvabadust ja arvamuste paljusust, sõnas Hinnavaatluse juht Tanel Raud. "Kui see masintsensuur kehtestatakse, siis tekib sellega seoses väga palju false-positive juhtumeid, kus tsensuuri käigus tapetakse maha ka täiesti legaalne sisu."

Enim nähakse ohtu interneti- ja sõnavabadusele direktiivi artiklites 11 ja 13, mida hoolimata mitmete eurosaadikute jaanuarikuisele vastuseisule, otsustati põhimõtteliselt pea üldse mitte muuta.

Artikkel 11 näeb ette, et veebisaitidel nagu Google, Facebook jt tuleb hankida autorilt avaldamisluba enne nende linkimist, mis tähendaks uudiste jagamise piiramist, sest autoril tekkiks justkui juriidiliselt õigus küsida oma loo linkimise eest autoritasu.

Artikkel 13 kohustab veebiplatvorme võtma kasutusele automaatseid sisutuvastuse vahendeid ning nende abil kasutajate sisu enne avaldamist eelfiltreerima. Artikkel 13 on tuntud ka kui "meemikeelu" artikkel, sest neäb ette, et fotode-tekstide jm kasutamisel peab kasutusele võtma sisutuvastustehnoloogiad, mis määravad selle, kas materjale kasutatakse õiguspäraselt.

Autoriõiguste direktiivi üle toimub Euroopa Paralamendis hääletus tuleval nädalal.

Tänase meeleavaldust korraldasid Wikimedia Eesti ja Internet Society Estonia.

Samal teemaga seoses toimus reedel Tallinnas rahvusvaheline konverents "Kas autoriõiguste direktiiv hävitab vaba Interneti?", kus osalesid Wikipedia rajaja Jimmy Wales, Google avaliku poliitika ja välissuhete juht Milan Zubíček, Tšehhi Piraadipartei liige Marcel Kolaja, ÜRO eriraportöör David Kaye, Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. Üritust modereeris Ahto Lobjakas.