FOTOD: Ilves Saksamaa kaitseministrile: umbes neli tundi kulub aega, kui Venemaa strateegiline juhtkond võtab vastu otsuse äkkõppuse läbiviimiseks kuni taktikalisel tasandil hakkavad väed liikuma
Kadriorus kohtusid president Toomas Hendrik Ilves ja Eestis visiidil viibiv Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen.
Kohtumisel Saksamaa kaitseministriga räägiti Venemaa relvajõudude kohta käiva otsustamise ja üksuste liikumahakkamise kiirusest.
"Me oleme viimase aasta jooksul korduvalt täheldanud, et umbes neli tundi kulub aega, kui Venemaa strateegiline juhtkond võtab vastu otsuse äkkõppuse läbiviimiseks kuni taktikalisel tasandil hakkavad väed liikuma," kirjeldas president Ilves. "See ei tähenda muidugi ühegi NATO liitlase territooriumi vallutamist, ent näitab, et otsustamise ja liikuma hakkamise kiirus on taandunud tänapäeval loetud tundideks ega eelda vägede pikaajalist koondamist piiri taha."
President Toomas Hendrik Ilves arutas täna Kadriorus Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyen’iga Euroopa julgeolekupilti ning NATO kui kollektiivse kaitsealliansi heidutavat ja püsivat kohalolekut Balti riikides.
"Kuigi hübriidsõjast räägitakse järjest enam, nagu näeme Venemaa tegevusest Ukrainas, on jätkuvalt tähtis traditsiooniline heidutus, mis on aastakümnete jooksul olnud NATO usutavuse üks aluseid," ütles Eesti riigipea.
Ta rõhutas, et ehkki Venemaa sõjaline jõud jääb NATOle kollektiivselt selgelt alla, on relvaüksuste arvukus Läänemere piirkonnas praegu Venemaa kasuks, mistõttu on oluline liitlaste kohaloleku suurendamine siinses piirkonnas.
President Ilvese sõnul tuleb NATO-Vene 1997. aasta alusakti sõnastust, et "praeguses ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas ei paigutata uutesse liikmesriikidesse märkimisväärseid väeüksusi", vaadata oma aja kontekstis.
Tänases julgeolekuseisus aastal 2015 ei saa aga 1997. aasta akt olla takistuseks püsivate heidutusüksuste paigutamiseks NATO piiririikidesse.
"Venemaa enda tegevus alates möödunud aasta algusest Ukrainas on võtnud NATO-Vene alusaktilt omaaegse tähenduse," sõnas Ilves.
Eesti riigipea ja Saksamaa kaitseminister rääkisid ka ideest luua Euroopa Liidu armee, tõdedes, et kuigi Lissaboni leping näeb ette võimalusi selles suunas liikumiseks, on eesmärgini pikk tee ning strateegilise kommunikatsiooni olulisusest meie väärtuste eest seismisel.
