FOTOD: Ilves ja politoloog Francis Fukuyama arutlesid Stanfordi Ülikoolis infotehnoloogia tuleviku üle

 (10)
Francis Fukuyama ja Toomas Hendrik Ilves
Francis Fukuyama ja Toomas Hendrik IlvesFoto: Marju Randmer-Nellis, Vabariigi Presidendi Kantselei

President Toomas Hendrik Ilves ning politoloog ja kirjanik Francis Fukuyama arutlesid Räniorus, Stanfordi Ülikoolis infotehnoloogia tuleviku üle. Eesti on maailmas ainuke riik, kus on võimalik poliitilistel valimistel internetis hääletada, olles seega globaalses mõõtmes ainulaadne näide tehnoloogia rakendamisest demokraatia edendamisel.

Arutelu fookuses oli tehnoloogia roll demokraatlike riikide valimisprotsessis ehk kuidas tehnoloogia aitab suurendada valimisosalust ja usaldust demokraatiasse. President Ilves ja politoloog Fukuyama arutlesid, kas valik teha tarbijana igapäeva toiminguid elektroonselt on oluliselt erinev sellest, kui kasutada tehnoloogiat kodaniku kohustuste täitmiseks ehk näiteks valimistel hääletamiseks, teatas presidendi kantselei.

Eestis on alates 2005. aastast saanud kaheksal valimisel anda e-häält. President Ilves rõhutas, et e-hääletamise üks positiivsetest külgedest on võimalus anda oma hääl ükskõik millisest geograafilisest asukohast, kasutades selleks digitaalset identiteeti ehk ID-kaarti või mobiil-ID-d ning laadides arvutisse vastav tarkvara. Näiteks 2015. aasta riigikogu valimisel kasutas 1/3 valijatest kokku 116 erinevast riigist e-hääletamise võimalust.

“E-hääletajate osakaal on pidevalt kasvanud. See näitab et inimesed valivad elektroonilise hääletuskanali, kuna nad usaldavad süsteemi. Kui algusaastatel oli tava- ja e-hääletajate seas soolisi, vanuselisi või elukohast sõltuvaid erinevusi, siis viimased uuringud näitavad, et need erinevused on kadunud,” lisas president Ilves.

Seotud lood:

Riigipea rõhutas, et Eesti suhtub väga tõsiselt e-teenuste turvalisuse tagamisse, selleks on astutud riiklikul tasandil erinevaid tehnilisi, juriidilisi ja administratiivseid samme. Turvalisuse tagamine on kodanike usalduse säilimisel võtmetähtsusega, sõnas president Ilves.

“Seni pole mul olnud põhjust süsteemi turvalisuses kahelda. Vastupidi, minu jaoks on turvalisem hoida terviseandmeid digitaalselt, mitte paberil. Digiandmete puhul on võimalik näha, kes on neid andmeid vaadanud ja kas see on põhjendatud, teisel juhul pole näiteks andmete pahatahtlikku muutmist võimalik kontrollida,” lisas Eesti riigipea.

Francis Fukuyama tõstatas arutelu käigus küsimuse, kas infotehnoloogia areng ei hakka teatud hetkel tungima inimeste privaatsfääri. President Ilvese hinnangul laveerib näiteks Google’i nutiprill Glass kindlasti sellel piiril. Ta lisas, et samas annavad inimesed telefoni kaudu tasuta rakendusi kasutades väga palju infot enda kohta vabatahtlikult ära: “Sellist asja nagu tasuta äpp pole olemas. Keegi kuskil teenib nende andmetega raha.”

Ka Fukuyama nentis, et ameeriklased on alati pahased, kui neile tundub, et valitsus rikub nende privaatsust, samas jagavad inimesed erinevate rakenduste kaudu tohutul hulgal personaalset infot ise seda teadvustamata.

Teisalt tagab Eesti riigipea sõnul infotehnoloogia areng riigivalitsemise üha suurema läbipaistvuse, näiteks avaliku raha kulutamise osas.

President Ilves ja politoloog Fukuyama vahetasid mõtteid ka internetivabaduse teemal.


“Teatud autoritaarsed riigid seisavad selle eest, et internetivabadust piirata. Eesti on seisukohal, et sellised piirangud ja nende piirangute propageerimine erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides on äärmiselt ohtlik. Internetivabadus on oluline aspekt kodanikuühiskonna toimimisel ja on seega demokraatia edendamise ning tagamise üks vahenditest,” rõhutas Eesti riigipea.