FOTOD | Hispaania raketiotsingud ametlikult lõppenud: raketti ega selle jäänuseid ei õnnestunud leida

 (57)
Raketiotsingud Endlas
Raketiotsingud EndlasFoto: Argo Ingver

Kaitseminister Jüri Luige kokku kutsutud ametkondade vaheline uurimisrühm lõpetas eelmise aasta 7. augustil Hispaania õhuväe hävitaja õhuharjutuse käigus välja tulistatud AMRAAM õhk-õhk-tüüpi raketiga aset leidnud intsidendi uurimise.

Väljatulistatud raketti ega selle jäänuseid pole leitud. Kui keegi peaks siiski kunagi oletatavad raketijäänused leidma, siis on vastavalt seadustele kohustus sellest koheselt teavitada häirekeskust telefonil 112. Tegemist võib olla jätkuvalt ohtu kujutava detailiga, mida ei tohi kindlasti iseseisvalt uurida või puutuda.

Kaitseministeeriumi, Lennuliiklusteeninduse AS-i ja tsiviillennuõnnetusi uuriva ohutusjuurdluse keskuse esindajatest koosnenud uurimisrühm andis põhjaliku hinnangu tsiviillennunduse ohutuse korraldusele sõjalennuharjutuste ajal ja peab hetkel kehtivat Eesti ja NATO sõjalennuharjutuste regulatsioone piisavaks.

Uurimisrühma juhi kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul tuvastati koostöös Eesti tsiviillennuohutuse ekspertidega, et juhtumi põhjustas piloodi haruldane eksimus ning tegu polnud süsteemse veaga. „Tsiviillendudele juhtumi tõttu ohtu ei tekkinud, sest õhuharjutuste ajaks suunatakse tsiviillennukoridorid alati harjutusaladest eemale,“ ütles Oidsalu.

Seotud lood:

Uurimisrühm kohtus läinud aasta oktoobris Eestit külastanud Hispaania kaitseväe esindajatega ja sai põhjaliku ülevaate juhtumi asjaoludest. „Koostöö Hispaania ametiasutuste ja NATO õhuoperatsioonide väejuhatusega on uurimise käigus olnud väga hea, mõlemad on võtnud juhtumit väga tõsiselt,“ sõnas Meelis Oidsalu.

Balti õhuturbe läbiviimine lahingrakettidega relvastatult on jätkuvalt vajalik. NATO võtab Eesti õhupiiri kaitsmist tõsiselt, mis tähendab, et õhuturbemissioonil olevad lennukid on alati valmiduses ka õppuse või harjutuslennu ajal minema päris missioonile.

NATO õhuturbemissioon on tervikuna olnud edukas ja suurendab meie julgeolekut. NATO õhuturbe missioon Balti riikides algas 2004. aastal ning alates 2014. aastast opereeritakse lisaks Šiauliaile Leedust ka Ämarist.

Hispaania on oluline liitlane, kelle hävitajad on Balti õhuturbe missioonil osalenud ning Eesti õhuruumi kaitsmisesse panustanud viiel korral. Juhtunu ei mõjuta kuidagi Hispaania- ja Eesti-vahelist head kaitsekoostööd.

Augustis lubas kaitseminister Jüri Luik, et raketijuhtumi uurimine võtab 3-4 kuud. Ta kirjeldas augustis antud intervjuus ka uurimise protsessi: Eesti keskendus oma uurimises protseduuride ülevaatamisele, lennuväe harjutusalade ülevaatamisele, tsiviillennunduse teavitamisele ja õppuste lahushoidmist tsiviillennundusest.

Hispaania osapool uuris tehnilist osa ning piloodi osa juhtumis.

All galeriis on suvine meenutusgalerii raketiotsingutest.