FOTOD | Head naistepäeva! Viru lilletänav upub õieostlejaisse

Täna tähistatakse naistepäev. Eestis seostame seda eelkõige lillede ja kommide kinkimisega. Seda tõestab ka juuresolev galerii, millest näeme inimhorde, kes Viru tänava lillekioskitest lõikelilli soetavad. Tallinna linnavalitsus muutis tänase päeva puhul lausa liikluskorraldustki, avades Viru tänava autodele.

Kuid naistepäeva saab ka teistmoodi sisustada. Ajalooliselt on see olnud päev, mil naised on streikinud, protesteerinud ja nõudnud võrdset kohtlemist ja inimõiguste austamist. Rahvusvaheline naistepäev sai alguse töölisliikumistest 20. sajandi alguses Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

1909. aasta 28. veebruaril tähistati Ameerikas esmakordselt rahvusvahelist naistepäeva. Ameerika sotsialistlik partei pühendas selle päeva 1908. aasta riidetööstuses töötajate streigi auks, milles naised protesteerisid ebainimlike töötingimuste vastu.

Nõndaks ongi just meeste eestkoste alt vabanemine üks olulisemaid elemente sellest päevast ajaloolises vaates. Naistepäev on alates 1909.a. seotud naiste õiguste, sealhulgas hääleõiguse (sufražettide eneseohverduse läbi), naiste õigusega immatrikuleerituks saamisel ülikoolidesse ja muu saavutamisega.

Siinkohal on paslik meenutada ka näiteks seda, millal maailmas said naised valimisõiguse.

1893. aastal sai Uus-Meremaast esimene riik, mis andis kõigile üle 21-aastastele naistele õiguse parlamendivalimistel hääletada. 1895. aastal saavutasid valimisõiguse Lõuna-Austraalia naised. Lisaks said nad õiguse parlamenti kandideerida.

Eestis ja Lätis said naised hääleõiguse 1917. aastal. Islandil 1946. aastal. Saudi-Araabias said naised õiguse valida 2015. aastal. Autot võivad Saudi-Araabia naised juhtida möödunud aasta jaanipäevast alates.

Šveitsis toimus esimene riiklik rahvahääletus naiste valimisõiguse küsimuses 1. veebruaril 1959. Referendumil osalenud Šveitsi meestest hääletas 67 protsenti naistele valimisõiguse andmise vastu. Naised said Šveitsis valimisõiguse 1971. aastal. Bahreinis 2002. aastal.

Naistepäev integreeriti uue ja neutraalse pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva ajakirjanduse toetusel laialt tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ja konkreetsete isikute esiletõstmine.

Venemaal kujunes kiiresti välja emakultus. Aga ega ainult seal: Teise maailmasõja eel ja ajal oli emadus hinnatud muudeski riikides ja samasugune propaganda käivitatud näiteks Saksamaal.

Seda päeva pühitseti riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana peaaegu kogu nõukogude aja vältel. 8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks.

Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal. Riigikogu lükkas 23. oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts riiklikuks tähtpäevaks.

Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks.

Kasutatud allikad: Wikipedia, UN.org, Facebooki erasein