FOTOD | Harju tänava kartulipõllu veerde on toodud hunnik sõnnikut
Tallinna kesklinna linnaosa vanem Vladimir Svet ütles Delfile, et tegemist on ettevõtjapoolse survega, et linn ostaks ära tema krundi mitme miljoni euro eest. "Mupo hinnangul ei ole meil õiguslike vahendeid takistada ärimehel oma maale sõnniku toomist," nentis ta.
"Mida mõtleb seda tellinud inimene tallinnlastest ja linna külalistest, kelle lapsed võivad sinna mängides sattuda, mina ei oska öelda," sõnas Svet. "Pöördume keskkonnainspektsiooni poole, et ta hindaks, kas sellise käitumisega nii rahvarohkes asukohas ei tekita ohte keskkonnale ja inimestele."
Ettevõtja Heino Viik, kellele kuulub Tallinnas Harju tänav 30 asuv kinnistu, laskis oma maal asuva haljasala 9. mail protesti märgiks üles künda, et rajada sinna kartulipõld.
Tallinna linnavalitsus pole juba seitse aastat täitnud kohtuotsust, mis käsib tal lammutada vanalinnas Niguliste kiriku juures asuvad ehitised ja nende osad. Need rajas linn ise, seejuures omavoliliselt ja võõrale maale.
Lammutamine seisis mitu aastat, sest maaomanik Heino Viik pidas linnaga kompromisskõnelusi. Nende nurjumisel pöördus ta lõpuks kohtutäitur Risto Sepa poole, kes peab linnavalitsuse korrale kutsuma. Linnavalitsus teatas seepeale, et tahab osa maast Viigilt jõuga ära võtta ehk kehtestada sundvalduse.
Eelmainitud kohtuotsuses käib jutt eeskätt Nõelasilma väravast ja müürist Trepi tänaval, mis ühendab Niguliste kiriku tagust Harju tänavaga.
Punt ettevõtjaid, kellest tuntuim oli Heldur Meerits, lootis eelmisel kümnendil taastada Harju tänava ääres asunud hoonestuse, mis pommitati puruks 1944. aasta märtsis. Nende äriplaan kukkus läbi. Jüri Ratase linnavalitsus otsustas hoonete asemele rajada Harju tänava äärde hoopis haljasala ning ostis maa välja, makstes ettevõtjatele iga ruutmeetri eest 4437 eurot.
Kokkulepe ei hõlmanud aga samasugust naaberkrunti Harju tänav 30, mida omab Heino Viigi ettevõte. Õiglase kohtlemise põhimõttel pidanuks linnavalitsus ka tolle 715 ruutmeetri suuruse maatüki välja ostma. Viik pakkuski krunti müüa, kuid linnaisad keeldusid. Sama hinna puhul pidanuks linn maksma Viigile ligi 3,2 miljonit eurot.
Linnavalitsus lasi hoopis taastada Trepi tänava, mille käigus ehitati osaliselt Viigi maale müür ja Nõelasilma värav. Viik ei saanud ka luba ehitada oma maatükile ühtegi hoonet, isegi mitte ühekorruselist, kuigi tegemist on poolenisti äri- ja poolenisti elamumaaga. Ettevõtja maksab küll maamaksu 6000 eurot aastas, kuigi tegelikult laiub tema maal haljasala. 14 aastaga on Viigi firma tasunud maamaksu ligi 60 000 eurot ja seda olukorras, kus ta pole oma maal saanud teha mitte midagi.
Tallinna korravalvurid Munitsipaalpolitsei ametist ei plaani esialgu linnasüdamesse veetud sõnnikuga miskit peale hakata.
"Tegemist on eraomanduses oleva kinnistuga. Kuna antud juhtumi puhul (ajakirjanduse andmete põhjal) ei ole tegemist prügistamisjuhtumi või avaliku korra rikkumisega, siis puudub mupol alus menetlustegevusteks," teatas ameti pressiesindaja Meeli Hunt.
Ta täpsustas siiski, et inspektor siirdus kohapeale olukorda kontrollima.
