FOTOD: ETV valimisdebatt käsitles haridust, kultuuri ja lõimumist
Roheliste nimekirjas parteituna kandideeriv Kaarel Tarand pakkus välja võimaluse liita kultuuriministeerium haridus- ja teadusministeeriumiga.
„See suurendaks oluliselt kulude kokkuhoidu, saaks ühendada koolispordi ja saavutusspordi,“ sõnas ta. „Kultuuriinimesed ei vaja nii palju valitsemist.“
„Meie füüsiline julgeolek ja vaimne julgeolek on samaväärsed asjad ja selle peale peab ka võrdselt kulutama,“ rääkis Tarand, viidates kaheprotsendilisele kaistekulutusele eelarves.
Iseseisvuspartei kandidaat Peeter Paemurru leidis, et kõigi eestlaste vastuvõtmine ülikoolidesse ei ole mõeldav, eelkõige ikkagi keskkooli lõpetajate.
Haridusminister ja IRL-i liige Tõnis Lukas leiab, et uute õpetajate kooli tulek on seotud tasuta kõrghariduse rakendamisega. Tasuta kõrghariduse võimaldamiseks ei pea tema sõnul makse tõstma, seda on võimalik teha ka eelarvekasvu arvelt.
Endine haridusminister, keskerakondlane Mailis Reps pidas kultuurivaldkonnas oluliseks, et meil oleks kindel rahastamine valdkonnas.
Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg pakkus välja tudengipalga summas 125 eurot, mis ei ole tema sõnul küll piisav, kuid on maksimaalne võimalik, millest on võimalik kolaitsioonipartneritega läbi rääkida.
Kreitzberg avaldas tunnustust minister Lukasele, kes haridusministrina on oma valdkonna eest seisnud oluliselt paremini kui Laine Jänes kultuuriinimeste eest. Ta tõi näiteks, et kõrgharidusega kultuuritöötajate palk oli kunagi 500 krooni madalam, kui kõrgharidusega haridustöötajate palk, kuida praegu on lõhe juba suurusjärgus 2500 krooni.
Rahvaliidu kandidaat Ivar Raig rääkis, et Rahvaliit väärtustab kultuuri, haridust, tervist ja kodanikuühiskonda. Viimast peab Raig Eesti arengu võtmeküsimuseks. „Me vastandume äririigimudelile ja leiame, et peame tegelema hariduse, teaduse ja kultuuriküsimustega,“ rääkis ta . „Sinna on vaja raha ja tugevaid uusi juhte.“
Justiitsminister ja reformierakondlane Rein Lang on seisukohal, et kultuurisektorit saab rohkem rahastada, kui eelarve seda lubab. „Sellepärast on majandus meie järgmise nelja aasta prioriteet. Sealt tuleb raha, mida jagada,“ lausus ta. „Ega ta taevast ei sünni ja seina seest ka ei saa, kuigi koodi tead.“
Kultuuriraha on palju ka mujal kui kultuuriministeeriumi eelarves, näiteks kultuurkapitali eelarves, märkis Lang. Ta tõi eraldi välja, et viimastel aastatel on palju ehitatud ja renoveeritud kultuuriobjekte, näiteks Kumu ja Estonia teater, milleks võetud pangalaene peab veel aastaid maksma. Lang andis mõista, et kultuuriraha ei peaks enam "panema betooni".
Kristlike demokraatide esindaja Aarne Hanni leidis samuti, et ainult kultuuri ilma majanduseta ei ole võimalik arendada. Ühe valdkonna eelistamine oleks tema sõnul vastutustundetu.
Vene Erakond Eestis kandidaat Dmitri Mihhailov märkis, et venelased sooviksid oma huve hakata ise kaitsma.
Haridusdebatt
Kaarel Tarand tegi ettepaneku, et koolikohustust tuleb pikendada 12 aastani ja kui inimese eluiga pikeneb, siis peaks koolikohustust pikendama veel 20 aastani.
„Kuidas tekib teadmistepõhine majandus? Haridus on investeering, mitte kuluartikkel,“ rääkis Tarand. „Pärast seda tuleb raha nigu muda sellest ettevõtlusest, kus need targad inimesed töötavad.“
Tarand pakkus välja, et Eesti territoorium on üsna väike ja ülikooli aadress võiks olla Tartu Ülikooli peahoone aadress.
Reps rääkis alushariduse ja koolihariduse vahel katsete korraldamisest. Ta rääkis, et esimesse klassi ei pea katseid tegema ja iga laps võib saada sisse oma piirkonnas katseteta. „Iseküsimus on see, kui laspevanem soovib mõnda teise kooli oma last viia, kas me siis peame seda seadusega keelama,“ küsis Reps.
Osades valdkondades on meil juba täna 100 % tasuta õppekohti, aga kas siis peavad olema piirangud ja kui suured peavad oleme õppetoetused, on rohkemgi võtmeküsimuseks.
Haridusminister Lukas usaldab ülikoole. „Ülikoolid ise otsustavad, kelle nad vastu võtavad,“ rääkis ta ja viitas muudatusele, et 2014. aastal tuleb uus riigieksamite süsteem, mis viib gümnaasiumi lõpetamise miinimumpunktide taseme 20 punktilt 50 punktile. See samm iseenesest filtreerib tema sõnul kõrgkoolidesse pääsu.
Kreitzberg leidis, et Euroopa Liidus peab võrdselt kohtlema kõiki tudengeid, mistõttu ei pea ta võimalikuks, et üks õppekava on eesti keeles ja seda õpetatakse tasuta ning teine on võõrkeeles ja selle eest võetakse tasu.
Kreitzberg meenutas, et Jaak Aaviksoo viis omal ajal Tartu Ülikooli sisse tasulise õppe, et kõrgharidusse lisaraha saada.
Kreitzbergi sõnul on tasuta kõrgharidusest palju olulisem üliõpilaste sotsiaalsete garantiide küsimus. „Mitte tasuta haridus pole esimene probleem, vaid õppetoetuste tõstmine on oluline,“ lausus ta.
Ivar Raig ütles, et küsimus ei ole rahas, vaid selles, et rahvusliku intelligentsi ettevalmistamine toimuks eesti keeles. Ta pidas vajalikuks nominaalajaga õppuritele tasuta kõrghariduse andmist. Kõrgharidus on tema sõnul aga kogu maailmas muutunud massihariduseks.
Raigi arvates võiks olla Eestis kaks teadusülikooli ja kaheksa või rohkem rakendusülikooli.
Langi arvates ei ole täna tohutu probleem, et keegi ei pääse ülikooli õppima ega ka õppetoetuste süsteem, aga tõsine on kõrghariduse kvaliteediprobleem. Tema hinnangul kummitab kõrgkooli lõpetajaid see, et nad jäävad töötuks.
Aarne Hanni sõnul olukorras, kus üliõpilaste arv väheneb, tuleb hakata välisõpilasi kutsuma. Ta leiab, et Eesti inimestel peab olema võimalus oma emakeeles õppida ja sinna kõrvale peab tulema ka võõrkeelne õpe
Peeter Paemurru sõnul võiks naljatlemisi mõelda isegi nii, et Eestisse piisab ka poolest ülikoolist, sest riik on nii väike. Ta leiab siiski, et teatud valdkondades peab olema autonoomne juhtimine, näiteks muusika. Eraülikoolide arvu ei saa tema sõnul keegi ette kirjutada.
Mihhailov tõi näiteks minister Repsi eestvedamisel loodud Katariina kolledit, kuhu tulevad õppima vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Kolmeaastane õpe aga näitab, et seal on väga suur väljalangevus, sest õppetöö läheb kursus-kursuselt eestikeelseks.
Lõimumine
Kaarel Tarand leidis, et vene vähemus assimileerub Eestis kolme põlve jooksul. Tarand rääkis statistikale tuginedes, et aina suuremal määral tekib segaperekondi, kus noored naised on mitte-eestlased. „Umbes neljandik lastest on segaperedest ja integratsioon toimub ilma koolideta,“ rääkis ta.
Peeter Kreitzberg leiab, et Eesti ei ole oma venekeelse hariduse survestamisega läinud õiget teed. Alustada oleks tulnud lasteaedasest, aga mitte gümnaasiumist. Puudus on tema sõnul õpetajatest, kes suudaksid ainet kvaliteetselt õpetada. „Koolijuhid raporteerivad, et kõik on korras, aga tegelikult nad kardavad ise tööst ilma jääda,“ sõnas Kreitzberg.
„Maailmas õpivad meie noored selles keeles, milles seal õpetatakse,“ kõneles Kreitzberg ja märkis, et ka Prantsuse lütseumis peavad õpilased õppima ka 60 protsendi ulatuses prantsuse keeles.
Ivar Raig leidis, et lõimumisele on raisatud väga suur hulk raha, mida oleks võinud kultuurile ja haridusele kulutada. Tema ettepanek oli, et riik võiks eraldada 1,5 protsenti SKTst kodanikuühiskonna finantseerimiseks. „Inimesed elavad kodudes ja käivad omavahel läbi, seetõttu tuleks eraldada rahad kodankuühiskonnale,“ lausus ta.
Reps rääkis hea hariduse tagamisest, olenemata õppekeelest, et märksõnaks on õpetaja - õpetaja tegelik võimekus õpetada eesti keeles.
Lang leiab, et kui lükata edasi eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis, siis me kahjustame sellega õppijate huve. Ta leidis, et põhiprobleem on see, et venekeelsed õpilased ei saa hakkama Eesti ülikoolis ja see kahjustab nende konkurentsivõimet tööturul. See omakorda tekitab neis frustratsiooni, rääkis Lang.
Lukas pidas vajalikuks ühendada korralikuks lütseumiks need vene õppekeelega koolid, kus õpilasi ja õpetajaid väheks on jäänud. Ta märkis, et juba praegu õpib üks neljandik venekeelsetest õpilastest eestikeelsetes koolides. Ta lisas, et vene koolide vahe teadmistes eestikeelsete koolidega on juba kärisenud.
Mihhailov uuris, kus on need perfektset eesti keelt oskavad õpetajad, kes tulevad vene kooli. „See on midagi muud kui raha jagamise süsteem,“ sõnas ta.
Lõpulause
Kreitzberg: „Me peame hakkama üksteist palju rohkem usaldama, kõik rahvad on meie jaoks kapital.“
Hanni: „Ida-Virumaal on venekeelne kultuur niivõrd valdav, et lõimumiseks pole üldse vajadust. Kui räägitakse rahvusvähemusest, siis seal on selleks eestlane.“
Raig: „Riigikogusse peaks valitama rohkem hariduse-, kultuuri- ja teadusinimesi.“
Paemurru: „Eesti ei tohiks kunagi jõuda selleni, et üks rahvas tunneb survet.“
Reps: „Koolile tuleks appi tulla ka sotsiaalprobeemide lahendamisel, õpetajate väärtustamine on oluline. Peab seisma selle eest, et õpetajate tasud ja abistamine oleks piisav.“
Lang: „Kvaliteet, kvaliteet ja veelkord kvaliteet.“
Lukas: „Venekeelsetes koolides on madalam õppekvaliteet. Me ei suuda kahes keeles kvaliteetset õpet anda. Eesti riigis on seadused ja kokku lepitud ühiskondlikud reeglid, mida me peame jälgima.“
Mihhailov: „Venelased on siin, et arendada dialoogi. Sõna assimilatsioon on rahvusvaheliselt keelatud.“
Tarand: „Ühiskond on rahvusriigina ammu käes, me peame sellest edasi jõudma kodanike riigini.“
ERR-i uudisteportaal uuris Reformierakonna pressiesindajalt, miks kultuuriteemalisel debatil ei esinda erakonda kultuuriminister Laine Jänes.
"Selles valimistuudios debateeritakse nii kultuuri kui hariduse teemadel ja Rein Lang on üks meie hariduse kõneisik," vastas pressiesindaja Silver Pukk.
Pukk lisas, et Lang osales Reformierakonna programmitöörühma liikmena mõlema programmipeatüki – nii hariduse kui kultuuri oma – koostamisel.
Saatejuhid olid Indrek Treufeldt ja Johannes Tralla.
