Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhid jõudsid tänasel koosolekul seisukohani, et USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud leping tuleks lõpetada. Selle maksumus oleks vähemalt 60 000 eurot ja sellele lisanduks ilmselt veel ka juba tehtud tööde kulutused.
Kell 13.15 alanud ühisistungil kuulati asjaosalistena veel üle riigisekretär Taimar Peterkop ja välisluureameti peadirektor Mikk Marraniga (ülaloleva video lõpus). Korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Katri Raigi sõnul oli Peterkop öelnud, et koostöös sünnivad asjad paremini, mida Raik juhtumi üheks õppetunniks loetles.
"Tõesti, rahandusminister kahetsusväärsel viisil ei teinud koostööd, kuigi vabariigi valitsuse istungi memorandum päris selgesti kutsub üles, et tuleb teha koostööd erinevate ametiasutustega. Lepinguni jõudes koostöö sisuliselt puudus," selgitas Raik peale istungit meediale.
Raik: leping on kehv ja tuleks tühistada
Raiki sõnul on lepingu puhul suur mure see, et rahaline osa on kinni kaetud selle lepingu ülesanne on sisuliselt teostamatu.
"Töötundide osa näitab, et valdav osa lepingu maksumusest - kolmest miljonist Eesti maksumaksja rahast - läheks tegelikult kahele esimesele etapile, mida on USA õigusbürool pea võimatu ellu viia, kuna Eesti prokuratuur on väljendanud selgelt oma seisukohta, et nemad oma uurimise andmeid kolmandate osapooltega ei jaga. Tegemist on ühe kehva lepinguga, mis tuleks lõpetada," ütles Raik.
Ta tõi välja, et lepingu viimastes punktides on kirjas, et lepingu lõpetamiseks tuleks maksta trahvi kaks protsenti lepingumaksumusest, mis on 60 000 eurot. "Kindlasti ei ole see nüüd üüratu raha, võrreldes näiteks kolme miljoniga. Leping on sõlmitud juunikuu lõpus ja kui on veel mingeid tegevusi tehtud, tuleb muidugi needki kinni maksta," selgitas Raik.
Siiski rõhutas Raik, et kumbki komisjon pole öelnud, et meil riigil ei ole vaja õigusnõustamist või et ei võiks püüda USAst raha kätte saada. "Aga selleks tuleb teha ikka läbipaistva protseduuriga partneri hankimine," selgitas Raik.
Ligi: millegipärast võeti valikusse vaid Kremli-sidemetega bürood
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juhi Jürgen Ligi hinnangul peaksid kuritegevuse ja õigusabi teemat vedama üldsegi teised inimesed, mitte aga rahandusminister.
"Juhtiv minister on olnud Martin Helme, aga loogika on selles, et nii kuritegevuse kui õigusabi teemal peaksid teemat vedama teised iniemsed. Rahapesu on olnud valdavalt kogu aeg siseministri haldusalas. Seega on teema delegeerimine väga kunstlik ja propagandistlik oma eesmärkidelt. Usa õigussüsteemis orienteerumine ei ole rahandusministri ega ministeeriumi tugevad küljed," ütles Ligi.
"Helme ei teinud rahandusministrina koostööd avaliku teenistusega. Ta on ise avalik teenistuja, aga tema abilised seda ei ole. Riigiametnikud on sisuliselt kõrval," ütles Ligi, et Helme tegeles tema temale teadaolevalt oma nõunikega suuresti isepäi. Erandiks toob ta märtsikuise arutelu, kus oli võimalus teha koostööd prokuratuuri, finantsinspektsiooni, justiitsministeeriumi ja välisministeeriumiga. "Millegipärast siseministeeriumi ei olnud, mis on kummaline," tõi Ligi välja.
"Ja siis järgnes küsimus välisministeeriumile tausta kohta, et uurige selle USA advokaatide tausta, kolme büroo tausta. Ei ole ühtegi seletust, mitte ühtegi seletust, kuidas tekkisid need kolm bürood, miks just need?" rääkis Ligi. "Miks valiti ainult tihedate Kremli sidemetega (advokaadibürood - toim.) , on väga sümptomaatiline, sest koostööd ju ei tehtud. Seati fakti alla need (riigiasutused - toim.), kes pidid tausta uurima, ei läbitud mingeid kooskõlastusi, ei kaasatud ministeeriumeid rohkem kui välisministeerium," selgitas Ligi, kuidas asi alguse sai.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
