FOTOD: Ene Ergma: oleme tagasi alguses, peame hindama, kas põhiseadus kajastab tegelikkust
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles täna Rahvusraamatukogus peetaval aastapäevakonverentsil „Quo vadis, Riigikogu?“, mis on pühendatud VII riigikogu kokkukutsumise 20 aastapäevale, et kõik riigikogu koosseisud on andnud oma panuse, et Eestist saaks demokraatlik ja nüüdisaegne õigusriik. Vaadates tagasi viimasele kahekümnele aastale, võib näha, et Eesti valis oma põhimõttelise kursi just VII riigikogu ajal, kui laoti esindusdemokraatia tugev vundament, mille üle saame olla uhked tänaseni, ütles ta oma avasõnavõtus.
Ergma tunnustas ja tänas VII– IX riigikogu koos erinevate valitsustega, kes tegid tohutu töö, et Eesti ühineks Euroopa Liidu ja NATO-ga. Ta avaldas veendumust, et paarikümne aasta pärast jõuame ka meie Euroopa paremiku hulka mitte ainult oma finantsdistsipliiniga, vaid ka elutaseme järgi, teatas riigikogu pressitalitus.
Riigikogu esimees märkis, et parlamentaarne riigikorraldus on taganud selle, et demokraatlik õigusriik on meie jaoks ainuvõimalik iseolemise vorm. „Usun, et just esindusdemokraatia on suutnud hoida meid neist ohtudest, mis noortele demokraatiatele on nii omased. Eesti rahvas on hoolimata vähesest demokraatia kogemusest teinud häid valikuid. Ta on valinud end esindama neid, kes on lubanud Eestist teha europaaliku riigi,“ selgitas ta.
Eesti eesmärgikindlus on olnud innustav, kuid paradoksaalsel kombel oleme tagasi alguses, tähendas Ergma. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga tuli täiendada põhiseadust, kuid ka nüüd, kus euroalas on olukord muutunud, on tõusnud küsimus põhiseaduse muutmise vajadusest. Ta nõustus nende ekspertidega, kes leiavad, et kui tahame säilitada põhiseaduse kui autoriteetse ja toimiva Eesti riigi alusdokumendi, tuleb meil hinnata, kas põhiseadus ikka adekvaatselt kajastab tänaseks kujunenud riigiõiguslikku tegelikkust. Võimalusele, et seoses Euroopa Liidu arengutega on tarvis põhiseadust muuta, juhtis tähelepanu ka riigikohus oma hiljutises põhjalikus otsuses Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu põhiseaduspärasuse kohta, osutas ta.
„Meie järgmine suur ülesanne on otsustada, millist Euroopat me tahame. Euroopat ei näri üksnes võlakriis, vaid suureks murekohaks on ka demograafiline olukord ning globaalne konkurentsivõime. Viimased kaks on probleemiks ka Eestis. Seega, lahendades Euroopa probleeme, tegeleme ka iseendaga ning lahendades Eesti küsimusi, tegeleme ka Euroopaga,“ sõnas Ergma ning rõhutas, et just riigikogu peab olema nii Eesti arengut puudutavate debattide tuiksoon kui ka kvaliteetse seadusloome kogu.
Tänasel konverentsil teevad põhiettekanded Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi teadurid Vello Pettai ja Mihkel Solvak. Paneeldiskussiooni, kus osalevad Ignar Fjuk, Eiki Nestor, Mart Nutt, Paul-Eerik Rummo, Kadri Simson ja Kaarel Tarand, juhib e-riigi akadeemia programmi direktor Liia Hänni. Konverentsi moderaator on riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe.
