FOTOD: Endine Eesti riigipea Tõnis Kint maeti koos abikaasaga kodumaale ümber

Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaministri presidendi ülesannetes Tõnis Kindi ja Magda Kindi säilmed maeti täna ümber Tallinna Metsakalmistule. Tõnis Kint on hoidnud kõige kauem Eesti riigipea ametit ning oli ainuke teadaoleva matmiskohaga riigipea, kes ei olnud veel Eestisse ümber maetud.

Tõnis Kint oli Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes 23. detsembrist 1970 kuni 1. märtsini 1990. Aastatel 1953–1963 oli ta põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja ning 1963–1970 peaministri asetäitja.

Peaminister Andrus Ansip ütles tseremoonial, et aastakümnetel, mil Tõnis Kint oli poliitikas aktiivne, seisid Eesti poliitikute ees hoopis teiselaadsed ülesanded kui praegu ning poliitilist võitlust peeti demokraatliku maailma suurvõimudele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele adresseeritud märgukirjade ja deklaratsioonidega.

„Julgeks eesmärgiks ei seatud vähemat kui okupatsiooni lõpetamine kodumaal ja riikliku iseseisvuse taastamine järjepidevuse alusel,“ sõnas Ansip. „Nüüd teame, et see läks korda. Tõnis Kindi usk võidusse ei kadunud kunagi."

Tõnis Kint sündis 17. augustil 1896 Paasioja talus Taevere (praegu Suure-Jaani) vallas Viljandimaal. 1916. aastal lõpetas ta Tartu Reaalkooli ning 1928. aastal Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna.

1916. aastal mobiliseeriti Kint Vene armeesse. Ta lõpetas 1917. aastal Tsaritsõni sõjakooli, teenis 1917–1918 Moskvas ja Peterburis ning oli Ukrainas rindel, 1918. aasta algusest Viljandis moodustatud 2. Eesti jalaväepolgus. 1918–1920 osales Tõnis Kint Vabadussõjas, teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, oli selle kuulipildujate komando ülem ning sõja lõpul rongiülema kohusetäitja ja leitnant.

1925–1932 oli Kint Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhataja ja juhataja, 1932–1938 Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor ning 1938–1940 direktor.

Aastatel 1938–1940 oli Tõnis Kint Riigivolikogu liige ning põllumajanduskomisjoni esimees, 1940. aastal kandideeris ta "Eesti Töötava Rahva Liidu" ühe vastaskandidaadina Riigivolikogu valimistel, tema kandidatuur kustutati koos teiste vastaskandidaatidega. 1940–1941 elas Kint isatalus Paasiojal. Saksa okupatsiooni ajal oli ta lühikest aega Eesti Omavalitsuse turukorraldusvalitsuse juht, kuid vallandati lahkhelide pärast okupatsioonivõimudega, seejärel elas ta jälle isatalus ja töötas Eesti Tarbijate Keskuses.

1944. aastal pääses Kint Rootsi, 1945–1949 oli ta Uppsala Põllumajandusülikooli (Ultunas) arhiiviassistent, 1949–1951 agronoom Stockholmi läänis, 1951–1975 Rootsi Põllumajandusliidu (Landbrukarnas Riksförbund) ja selle käitisbüroo ning uurimisinstituudi teaduslik kaastööline Stockholmis, 1957 ajalehe "Teataja" peatoimetaja ning 1971-1975 Eesti Rahvusnõukogu esimees. Kogu elu oli ta aktiivne korporatsioonis Vironia. 1975. aastal läks Tõnis Kint pensionile.

Tõnis Kint suri 5. jaanuaril 1991 Örnsköldsvikis Rootsis ja oli maetud Stockholmi Metsakalmistule. Riigikantselei korraldas säilmete ümbermatmise Tallinna Metsakalmistule Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamise raames.