„Miinitõrjeoperatsiooni käigus avastatud laevavrakid on kahtlemata huvipakkuvad, ka meie jaoks on tegemist vaheldusega igapäevase töö käigus leitavatele lõhkekehadele,“ ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. “Oleme huvitatud ka edasiste uurimiste toetamisest, valmidus selleks on mereväel nii allveerobotite operaatorite kui ka eriväljaõppega miinituukrite kujul.“

Merepõhjast leitud vrakkidest suurim on ligi 85 meetri pikkune ning metallist laevakerega. Mereväelaste hinnangul on tegemist sõjalaevaga, mille vööri osas paiknevad kahurid võimalike kaliibritega 120 ja 70 millimeetrit.

Muinsuskaitseameti, veeteede ameti ja meremuuseumi uurida ja identifitseerida jääb vrakkide päritolu, varasem otstarve ja ajalooline väärtus.

Lisaks 90 ajaloolisele lõhkekehale leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja teisi objekte, mille asukohad aitavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, üks staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.