FOTOD | Eesti Rahva Muuseumis peeti vabariigi sünnipäeva
Tartu linnapea Urmas Klaas kõne Eesti Vabariigi 102. aastapäeva aktusel Eesti Rahva Muuseumis, peatudes kõnes pikemalt Euroopa kultuuripealinnaks olemise erinevatel tahkudel.
Klaas alustas oma kõnet meenutusega Eesti Rahva Muuseumi loomisest, mille taga oli ühine mõte hoida oma rahva mälu ja kindlustada Eesti rahva pärandi ellujäämine.
Ellujäämise kunstidel, mis on Tartu juhtidee Euroopa kultuuripealinnaks olemisel, peatus linnapea oma kõnes ka pikemalt. Ta rääkis Tartu aukodanike Rutt Hinrikuse ja Andrus Metspalu suurtest unistustest nii elulugude kogumisel kui ka geenivaramu arendamisel, mis "on ju kõige ehtsam ellujäämise kunstidega tegelemine – luua midagi, mis aitab me rahval hoida end vaimult suurena ning samas ulatades kätt tulevikule."
Samas ei pea linnapea sõnul Tartu hakkama ellujäämise kunste välja mõtlema. "Ellujäämist oleme me ise õppinud aastasadade jooksul nägema ja ära tundma," rääkis Urmas Klaas. Nüüd on tema sõnul aeg kõnetada ja muuta selle sõnumiga iseendid ja maailma.
Kultuuripealinna peamistest teemaliinidest rääkides rõhutas linnapea, et loodust ja inimest hoidvas kultuuriruumis sünnivad inimsuhted, mis võivad paljusid pingeid maandada – olgu need siis virtuaal- ja meediamüras teravnenud ilmavaatelised pinged või kultuuridevahelised hirmud.
Kui Euroopa kultuuripealinna kontseptsioon sündis sadade vestlusringide ja arutelude põhjal, siis sel moel kavatseb Tartu Euroopa kultuuripealinnaks olemise suunas ka edasi tegutseda, et kõnetada nii põliseid tartlasi kui ka kõiki siin õppivaid ja elavaid peresid ning kogukondi.
Linnapea rääkis aastapäevakõnes ka Tartu elukeskkonnast ning sellest, kuidas eelmisel suvel käivitunud rattaringlus muutis Tartu linnapilti ja ka tartlaste mõttelaadi. Tartu head elukeskkonda hindavad linnapea sõnul nii tartlased ise, kuid seda on märgatud ka kaugemal. Näiteks tunnustati hiljaaegu rahvusvahelisel konkursil LivCom Awards Tartu linna elukeskkond üheks maailma parimaks.
