Raamat on pühendatud Eesti poliitika ja riigivalitsemise arengule viimase paarikümne aasta jooksul demokraatiale omaste institutsioonide ja toimijate kujunemise, vastastikuse kohanemise ja sobiva tasakaalu otsimise võtmes.

Kogumiku koostaja Raivo Vetik ütles tutvustusel, et tegemist on Eesti poliitika suure pildiga, kust joonistub välja teatud muster või arengurada Eesti poliitikas – alates võitlusest NSV Liidust vabanemise nimel kuni tänase üleminekuni väliste demokraatia vormide jäljendamiselt nende täitmisele reaalse sisuga.

„Küsimus on selles, mis suunas see muutumine toimub?“ kõneles Vetik. Ta väitis, et sarnasused praeguste valikute ja 20 aasta tagustega tulenevad sellest, et ka praegu me oleme ristteel, kus tuleb teha teatud valikud.

Vetiku sõnul on antud kogumiku järeldus, et demokraatiat ei tuleks mõista mitte lõppseisundina, vaid tsüklilise protsessina, mis sisaldab ka mittedemokraatiat.

„Ühiskonna arengut võib kirjeldada teatud metafooride kaudu,“ kõneles Vetik. „Esimene oli tagasipöördumine läände, mis oli meie jaoks ideaalne koht, kuhu pürgida. Praegust perioodi võiks kirjeldad metafooriga „tagasitulek koju“, mis samas ei tähenda õndsakssaamist.

Vetiku sõnul tähendabki see, et demokraatia toimib vastandite pinges.

Raamat koondab Leif Kalevi, Erik Tergi, Marek Tamme, Raivo Vetiku, Georg Sootla, Külli Sarapuu, Tõnis Saartsi, Rein Ruutsoo, Liana Roosmaa, Tiina Randma-Liivi, Sulev Mäeltsemehe, Sulev Lääne, Ott Lume ja Rainer Katteli artiklid.