Eesti Geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna eksperdid on läbi viimas merepõhja geoloogia kaardistamise välitöid. Sel aastal tehakse välitöid Väinameres. Merepõhja pinna kaardistamiseks kasutakse külgvaate-sonarit, mille heliimpulsside peegelduste toel on võimalik koostada pilt merepõhjast. Tänu sellele jäi tundmatu puitkonstruktsioonidega vrakk juhuslikult mõõdistamise profiilile.

Esialgsete andmete kohaselt võib Vormsi laevatee lähistel 4,5 meetri sügavusel merepõhjas asuva vraki kogupikkus ulatuda 28 meetrini, olles võrreldav hansakogega. Eesti Geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja sõnul on taoline leid, võttes arvesse vraki asukohta ja säilinud puidust konstruktsioone, üsna erakordne. Geoloogiateenistus on vraki informatsiooni ja täpse asukoha edastanud Veeteede Ametile, kes tegeleb lähinädalatel vraki edasise uurimise ja kaardistamisega.

Eesti Geoloogiateenistuse üheks ülesandeks on Eesti mere- ja rannikuala keskkonnageoloogiliste mõjude analüüs, merepõhja keskkonnaseisundi määramine ning usaldusväärsete keskkonnageoloogiliste eksperthinnangute koostamine. Geoloogiateenistusel on selleks olemas nii kaasaegne aparatuur kui ka merepõhja geoloogiliste uuringute kogemus.

Väinamerest leiti laevavrakk