"Soome oli esimene riik, kes tunnustas 1920. aastal Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Tartu rahu lepingu Nõukogude Venemaaga," rääkis Urmas Reinsalu. "Saja aasta jooksul on nähtud palju dramaatilisi aegu. Kõnekaim kinnitus üksteise toetamisest on Soome vabatahtlike võitlus Eesti vabaduse eest Vabadussõjas ning Eesti vabatahtlike panus võitluses Soome vabaduse eest. Soomlaste ja soomepoiste vaprust mäletatakse üle aegade."

Minister Reinsalu rõhutas, et Eesti ja Soome suhted on läbi aegade olnud tihedad. "Ka viimastel aegadel on keerulised olukorrad maailmas kahe riigi vahelist ühistööd veelgi tõhustanud - sõprus ja instinktiivne truudus on Eesti ja Soome vahel alati tuntavad."

Ka Soome välisminister Pekka Haavisto kinnitas, et riikide vahel on väga hea koostöö. "Kriisi ajal sai loodud Soome-Eesti töögrupp, mis vahetab infot ja töötab väga hästi," lisas Haavisto. "Oleme Urmas Reinsaluga pidevalt ühenduses – peaaegu iga päev saadab üks meist sõnumi, et kas saad helistada. Nii et meil on tõesti väga head suhted."

"Käisin esimest korda Eestis 1960ndatel, olin 10-aastane," meenutas minister Haavisto. "Mäletan, et sadamast väljudes oli vastuvõtt hea ja soe ning nii on see olnud Eestis käies alati. Ja ka vastupidi, vastuvõtt on alati soe ja südamlik mõlemal pool."

Pärast üritusi saatkondades asetasid diplomaadid lilled Tallinnas Metsakalmistul ja Helsingis Hietaniemi kalmistul puhkavate endiste võtmekohal olnud saadikute ja diplomaatide kalmudele.

Tallinnas asetati lilled Aleksander Warma (Eesti viimane saadik Helsingis enne okupatsiooni, 1939–1940, hilisem eksiilvalitsuse liige ja EV peaminister presidendi ülesannetes), Lennart Meri (Eesti esimene suursaadik Helsingis pärast iseseisvuse taastamist, 1992) niing Priit Kolbre (Eesti suursaadik Helsingis 2005–2006) kalmudele.

Helsingis asetati lilled Oskar Kallase (Eesti esimene saadik Helsingis aastatel 1918–1922), Eduard Schwalbe (Eesti esimene konsul Helsingis aastatel 1918–1920), Rudolf Holsti (Soome välisminister, allkirjastas tunnustamiskirja, hilisem saadik Tallinnas aastatel 1923–1927), Alfred Oswald Kairamo (Soome esimene diplomaatiline esindaja Eestis) ning Erkki Reijoneni (Soome esimene saadik Tallinnas) kalmudele.