Sise- ja kultuuriministri kahasse korraldatud üritusel jagati auhindu kahes kategoorias: anti välja aasta kodaniku auhind ning jagati kodaniku aumärke. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas välja aasta kodaniku laureaadi, kelleks nimetati Eva Truuverk.

Eva Truuverk on Maaimakoristuspäeva üks initsiaatoreid ja eestvedajaid ning Teeme Ära sihtasutuse juhataja.

„Tunnustan vastset aasta kodanikku Eva Truuverki, kelle juhtimisel kinkisid tugeva visiooniga, teotahtelised, endasse ja kaaskodanikesse uskuvad Eesti kodanikud kogu maailmale puhtama keskkonna ja uue võimsa tava, ülemaailmsed koristustalgud. Nad andsid ühtlasi ka meile usku ja kinnitust juurde, et väike suudab korda saata suuri asju – liita ühise eesmärgi ja väärtuste nimel tegutsema terve maailma,“ ütles minister Saar.

Aasta kodanik 2018 aunimetuse pälvinud Truuverk sõnas, et tal on suur au ja rõõm võtta vastu aasta kodaniku tunnustus kõigi "Teeme Ära!" maailmakoristamisse panustanud inimeste esindajana.

Aasta kondaiku auhinnale esitati 14 kandidaati, kodaniku aumärgile estati ühtekokku 92 nominenti, kellest aumärgiga tunnustati 15 inimest. Tänavune konkurss kandis nime "Ühine riik liidab".

Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal.

Kodaniku aumärgiga premeeriti järgmiseid tublisid ning eeskujulikke kodanikke:

Teibi Torm:

Teibi Torm on andnud suure panuse Eesti haridusvaldkonna edendamiseks "Noored Kooli" programmi käimalükkajana, õpetajakoolituse valdkonna arendajana ja sotsiaalse ettevõtjana asendusõpetajate süsteemi loomisel. Tänavu juhtis Teibi Torm 100 e-külalistunni projekti, mille raames kaasati noorte jaoks oluliste ühiskondlike teemade e-külalisõpetajaks 100 aktiivset kodanikku. MTÜ Tagasi Kooli projekti jõudis tänu 1200 õpetajale ja 100 külalisõpetajale tuhandete õpilasteni ligi 400 koolis.

Maris Praats:

Rakvere reaalgümnaasiumi abiturent Maris Praats seisab hea õpilaste õiguste eest ja võitleb koolikiusamisega. Ta on Väike-Maarja noortevolikogu algataja, Lääne-Virumaa Noortekogu asepresident, Salliva Kooli foorumteatrite koordinaator ning paljude noortele suunatud ürituste ja aktsioonide korraldaja.

Jana Arshinova:

Sillamäe Jaaniussikese lasteaia innukas ja uuendusmeelne pedagoog Jana Arshinova on edukas keelekümblusmeetodi arendaja ja rakendaja, kolleegide koolitaja ning mentor. Tema töö tulemusena on suurenenud lastevanemate toetus keelekümblusele ning laste ja nende vanemate soov ja oskus eesti keeles suhelda.

Astrid Hurt:

Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt on toonud kõige väärikamate linlaste eludesse värve ja võimalusi. Tema eestvedamisel on käima lükatud mitmed eakatele mõeldud huvialaringid, üritused ja ettevõtmised. Võrus tähistatakse nüüd vanavanemate päeva, taidlejad on esinenud isegi rahvusvahelistel lavadel ja Lõuna-Eesti memme-taadi peod on Võrumaale kokku toonud tuhatkond väärikat esinejat.

Kairis Kontus:

Kairis Kontusele on oluline, et tema kodukandis saaks elu muutuda paremaks ja inimesed märkaksid enam neid, kellega õlg õla kõrval koos elatakse. Ta on Kohila mõisakooli õpetaja, võimlemistreener, Kohila kogukonnamuusikalide traditsiooni algataja ja üritussarja „Kohila Hoovide Teater“ initsiaator. Kairis Kontuse käivitatud heategevusprojektiga „Avatud südamega“ toetatakse majanduslikes raskustes peresid ja valla hoolekandeasutusi, kus elavad psüühilise erivajadusega inimesed.

Mai Timmi:

Mai Timmi on Navi külakogukonna eestvedaja ja tagantutsitaja, külamaja hea haldjas ja külaelu hinge puhuja. Võrokesed teavad, et Navi külamajas aetakse töö- ja teadusjuttu, korraldatakse lastelaagreid, tehakse sporti ja peetakse pidusid. Mai Timmi märkab abivajajaid enda ümber. Nii palus ta pensionipõlvega kohaneval isal panna kokku vanadest multifilmidest koosneva programmi ja võttis ise ühendust erinevate lasteaedadega. Nüüd käivadki isa ja tütar mudilastele Mai lapsepõlveaegseid multikaid näitamas.

Taive Saar:

Naiskodukaitse tegevliige Taive Saar on vabatahtlikuna andnud suure panuse Eesti elanikkonnakaitse arengusse. Tema loodud Naiskodukaitse ohutushoiu kursus annab oskused erinevate ohtudega toimetulemiseks nii tava- kui kriisiolukorras. Taive Saar koolitab ohutushoiu instruktoreid ja on neile mentoriks. Oma palgatöö kõrvalt on ta panustanud tuhandeid töötunde inimeste koolitamisse ja koolitussüsteemi arendamisse.

Andras Laugamets:

Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets on alates 2013. aastast korraldanud kampaaniat "Sinu käed päästavad elu“. Selle eesmärk on harida tavalisi inimesi esmaabi andmises ja õpetada neile elustamisvõtteid. Tänaseks on selle elustamiskoolituse läbinud tuhanded inimesed üle Eesti.

Sigrid Petoffer:

Sigrid Petoffer on viimased 20 aastat pühendunud vanemliku hoolitsuseta laste abistamisele. Ta on Haiba lastekodu juhatajana ning lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperede tugiorganisatsiooni MTÜ Oma Pere tegevjuhina seisnud selle eest, et kurva saatusega lapsed saaksid endale pere. Ta on aidanud kaasajastada lapsendamise protsessi, loonud abiteenused ning innustanud ühise eesmärgi nimel tööle enam kui 300 lapsevanemat, spetsialisti ja vabatahtlikku. Lisaks palgatööle nõustab Sigrid Petoffer ka vabatahtlikuna tuge vajavaid peresid.

Herle Gerassimova:

Nelja lapse ema Herle Gerassimova pani aluse MTÜ-le Tartumaa Lasterikkad, et pakkuda suurperedele tuge ja neis kasvavatele lastele võimalusi. Tema juhtimisel on lasterikkad vabatahtlikeks spordiüritustel. Ühenduse talgupäevadel tehakse ühiselt ära tööd, millega abivajav pere ise hätta jääb. Kõige selle kõrvalt jõuab Herle Gerassimova abiks käia ka Tartu Laste Turvakodus.

Sirje Norden:

Sirje Norden on toonud helgust paljudesse murest vaevatud peredesse. Tema rajatud päevakeskus Autistika pakub esimese omataolisena Eestis erihooldusteenust autismispektri häirega täiskasvanutele. Tänu keskusele saavad raske ja sügava puudega autistlikud noored jääda kogukonda ja olla tegevuses ka peale koolikohustuse lõppemist. Noorte lähedased ei ole enam sundseisus, neil on omakorda võimalik käia tööl ja võtta osa ühiskondlikust elust.

Ingrid Meerbach:

Ingrid Meerbach lõi vabatahtlikus korras võrgustiku, et lähisuhtevägivalla ohvrid saaksid informatsiooni ja tuge ühest kohast. Tema loodud tugigrupp Facebookis sai juba esimesel päeval liitumiseks üle 30 sooviavalduse. Naised jagavad seal oma lugusid, toetavad üksteist ja saavad vastuseid enda küsimustele. Võrgustiku töösse on Ingrid Meerbach kaasanud ka Pärnu ohvriabi, Pärnu naiste tugikeskuse, juristid ja teised spetsialistid. Paljudele lähisuhtevägivalla ohvritele on see diskreetne kanal ainus viis abi saamiseks.

Rainer Rahasepp:

Politsei- ja piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik ja Lõuna prefektuuri vabatahtlike koordinaator Rainer Rahasepp on politseinikuna töötanud üle 20 aasta. Rainer Rahasepa algatusel õpetavad abipolitseinikud Lõuna-Eesti koolides ja lasteaedades, kuidas rattaga ohutult liigelda. Ilma temata poleks ka tänavu viiendat korda toimuvat helkurkõndi „Helkuriga Sõbraks“, mis abipolitseinike eestvedamisel on kasvanud juba üle-eestiliseks ettevõtmiseks.

Anne Oruaas:

Kauaaegne Anija valla elanik Anne Oruaas on põiminud kodanikukasvatust igasse oma tegemisse küll pedagoogi, raamatukoguhoidja ja kodanikualgatuste eestvedajana. Tema kümneaastase vabatahtliku töö tulemusena renoveeriti Kehra raudteejaama hoone ja avati seal tänavu Vabadussõja murdelahingute muuseum.

Tiit Põder:

Eesti vabariigi eruohvitser, vanemleitnant Tiit Põder seisab väsimatult hea selle eest, et vabadusvõitlejate ja metsavendade mälestus saaks väärikalt hoitud ja tulevastele põlvedele edasi antud. Tiit Põderi algatusel on toimunud kümneid isamaalisi üritusi, konverentse ja Eesti sõjaajaloo oluliste tähtpäevade meelespidamisi. Tema kaasabil toimub igal aastal Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinna metsakalmistul.