FOTOD | 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon sai 102-aastaseks ja ka uue ülema
„Te olete need, kelle jaoks iga sõjaväelane, tema vormipanek, tema tervise hoidmine, temale toidu ja küte tagamine, on päris tegevus. Ilma tugeva tagalata ei saa teised sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid hakkama. Ei ole kiviajal saanud, ei saa ka nüüd. Samal ajal kui teised üksused harjutavad, õpivad ning valmistuvad riigi kaitsmiseks, ei ole teie jaoks vahet, kas tegemist on rahu- või sõjaajaga,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.
Kolonelleitnant Indrek Lilleorg teenib kaitseväes 1993. aastast ning suurema osa oma teenistusest on ta teeninud erinevatel kohtadel logistikakeskuses, praeguses toetuse väejuhatuses. Ta on olnud rühmavanem, tagalapataljoni kompaniiülema abi, erinevate kompaniide
ja gruppide ülem, tema viimaseks ametikohaks toetuse väejuhatuses oli materjaliteenistuse ülema koht.
Enne tagalapataljoni ülema ametikohale asumist teenis kolonelleitnant Lilleorg kaitseväe peastaabis. Kolonelleitnant Lilleorg on osalenud välismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas ning teda on autasustatud mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge”, Kaitseliidu eriteenete medaliga ning logistikakeskuse teenetemärgiga ning kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga.
Kolonelleitnant Janek Zõbin juhtis tagalapataljoni 2016. aasta septembrist ja jätkab teenistust toetuse väejuhatuse tugiteenuste keskuses.
Igapäevaselt on tagalapataljoni ülesandeks õpetada ajateenijaid välja sõjaaja ülesannete täitmiseks ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Üksus toetab aastaläbi 1. jalaväebrigaadi staapi, kaheksat pataljoni ja kolme üksikkompaniid. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.
Tagalapataljoni eelkäija oli 1. Eesti jalaväepolgu töörood, mis moodustati 27. aprillil 1917. Üksus võttis osa Vabadussõjast ning eksisteeris 1. jalaväerügemendi toetuselemendina kuni 1940. aastani. Tagalapataljon taasasutati 1. jaanuaril 2009 Paldiskis.
