FOTO | Täna avatakse Sindi paisul kaladele rändetee

 (57)

Täna kogunetakse Sindi paisu juurde, et avada aastakümneid paisu tõttu kinni olnud rändetee kaladele.

Kauaoodatud sündmuse avab keskkonnaminister Siim Kiisler, projektist ja edasistest ehitustegevustest annab ülevaate Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur.

Pärnu jõestiku kalastikust ja paisu avamise mõjust sellele räägib kalastikuekspert Meelis Tambets.

Riik ostis Sindi paisu AS-ilt Raju 2015. aasta aprillis selleks, et algust teha praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.

Sealt alates alustas Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi võimendusel projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“ elluviimist.

1970. aastatel rajatud ja kalade rännet takistava 4,3 meetri kõrguse betoonist Sindi paisu lammutamistöödega alustati septembrikuus.

Lammutustöid ning hiljem kärestiku rajamist viivad Keskkonnaagentuuri tellimusel läbi konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy.

Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel võimalik kasutada vaid üht protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest.

Paisu avamisel avaneb kaladele praeguse 14 kilomeetri asemel ligi 100 kilomeetri pikkune jõelõik, lisaks kõik Pärnu jõe lisajõed, kuni neil asuvate rändetõketeni, mis osaliselt leiavad Sindi paisuga sama projekti raames lahenduse.

Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000 kuni 58 000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikel aastatel jõest merre tagasi vähem kui 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.

Lisaks lõhele parandab paisu avamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.

Tööd paisul kestavad kolm aastat ja lõppevad 2021. aasta teises pooles.